1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. 1.5 Huvitavaid fakte 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. Jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja.
1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. 1.5 Huvitavaid fakte 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. Jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja.
rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. 1900. ja 1904. aasta suveolümpiamängudel oli kavas ka 60 m jooks. Verstapostid Meeste 100 m jooks · Esimene registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden · Esimene aeg alla 11 sekundi: 10,8 s (10 4/5 s), Cecil Lee (Suurbritannia), 25. september 1891 Brüssel (stopperite näidud: 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s) · Esimene ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912 · Esimene aeg alla 10 s: · käsitsi mõõdetud: 9,9 s, Jim Hines, Ronnie Ray Smith ja Charles Green (kõik USA), 20. juuni 1968, Sacramento · elektrooniliselt mõõdetud: 9,95 s, James Hines (USA), 14.
arendada jõudu. · Pärast sprindijooksu peab sportlane vähemalt 2 tundi taastuma, enne kui ta suudab uuesti maksimaalselt esineda. Spetsiaalselt on sprintjooksja varustuses naelikud, millel pole kanna- ega võlvitugevdust ning 11 tallanaela ei tohi olla pikemad kui 9mm. 1.4 MEESTE 100M JOOKS: Esimene registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi e 100,58m), William McLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. 6 Esimene ametlik maailmarekord: 10,6s, Donald Lippincot, USA, 1912 1.5 NAISTE 100M JOOKS: Esimene registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää, Soome, 1902, Helsingi. Esimene ametlik maailmarekord: 13,6 s, Marie Mejzlikovà, Tsehhoslovakkia, 5. august 1922. 1.6 KÕIGE KAUEM PÜSINUD MAAILMAREKORDID: Mehed: 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago
annaabi.ee 
