juures miinimumini ja maksimum operatsioone tehti väljaveotee ääres olevas laos. Kanadas oli selliseks süsteemiks "Arbomatic" ja Rootsis "Sund". Selline süsteem koosnes kahest mehhanismist langetuskokkuveotraktorist ja agregaadist, mis laos laasib ja koorib langetatud puud ning järkab paberipuudeks, süsteemi tootlus 170...200 m 3 vahetuses. Neljandat suunda esindaksid praegused meil kasutatavad Soome päritoluga harvesterid ja forvarderid, kus peaaegu kogu töö raielangil teevad ära harvesterid (olenevalt masina automatiseeritusest kuni 11 eri operatsiooni) ning forvarderil jääks esmaselt sorteeritud materjal ära vedada ja lattu virna laadida või parimal organiseerimisel laadida otse väljaveoautodele (nagu seda eelmistes suundades kasutati). Kui periodiseerida tollase N. Liidu ja sellega seoses ka Eesti metsavarumist, siis 1950-
a toimus märkimisväärne tõus, põhjuseks soodne turukonjunktuur ja külmem talv. 2009. aasta raiemahust 6,60 miljonit m3 moodustas uuendusraie 5,04 miljonit m3 (sellest lageraie 4,63 miljonit m3) ja hooldusraie 1,33 miljonit m3 (sellest harvendusraie 1,10 miljonit m3). Suurem osa Eesti metsade raiest tehakse harvesteride abil, riigimetsas on nende osa uuendusraiel 96% ja hooldusraiel 60%. Riigimetsas kasutatavad harvesterid on langetatava puidu mahu mõõtmiseks kalibreeritud ja nende omanikud tohivad neid kasutada ainult riigimetsa langetamiseks sõlmitud lepingute täitmiseks. Kuna osa erametsaomanikke teeb raietööd ise või on raiutavad kogused harvesteride kasutamiseks liiga väikesed, siis on harvesteride osakaal teiste omanike metsades toimuvas raies väiksem kui riigimetsades. Peaaegu kogu raie harvesteridega teevad sellele spetsialiseerunud erafirmad. Eesti metsamajanduses on Statistikaameti 2010
taasmetsastamiseks. Männi ja kõvalehtpuude loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral on see aeg 4 a., kuuse loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral 3 aastat ja muudel juhtudel 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tigimustes valitsev, kuna sellise raiestiku taasmetsastamine on kõige edukam. Aastas raiutakse Eestis lagedaks umbes 0,5 % metsamaast. Lageraietele mõeldud harvesterid on massiga 15 tonni ja rohkem, ning võimelised langetama 50-60 cm tüveläbimõõduga puid. Käsitsiraiel kasutatakse suurema võimsusega ja saeplaadi pikkusega mootorsaage kui HR-l. Harvesteriga töötades on sobiv kokkuveoteede vahekaugus 15-20 m, sama ka käsitsitööl. Lageraiet on soovitav teha vaid külmunud pinnasega, vähendades juurepessuohtu, lõhkudes vähem pinnast ja taimestikku, häirides vähem loomi ja linde (k. a. raierahu periood 15. 04.-15. 06.)
annaabi.ee 
