Uurimistöö. Probleem: Kuidas mõjutab harvendusraie puude kasvu ? Taustinformatsioon: Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. See on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Harvendusraieid on tehakse kas alameetodil või ülameetodil, vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta
Statistilise metsainvesteerimise (SMI) andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm. Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest väljas, on mõneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raieküpsete puistute osakaal. Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse arengukava (2002) alusel määratud järgneva kümne aasta jooksul optimaalseks raiemahuks aastas 13,1 mln. tm kasvava metsana, sellest 12,6 mln. tm uuendus- ja harvendusraieid ning kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid. 1 Andres Hillep 9.b klass Eesti hüdropotentsiaal - Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui
tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 20006000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Harvendusraiega raiutakse välja surnud ja surevad puud, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud (okslikud, mitme ladvaga jm). Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 2040aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse
Harvendusraiet tehakse tavaliselt latimetsades ja keskealistes metsades ning mõnikord ka valmivates metsades. St harvendusraietega alustatakse enamasti 20...25 aasta vanustes metsades ja lõpetatakse üldiselt puistu valmivasse ikka jõudmisel. Keskealisi ja valmivaid puistuid, eriti kuusikuid ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraieid korratakse 20...40 aasta vanuses metsas 510 aasta järel, hiljem 10 15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast. Jälgida tuleb puistu rinnapindala alammäära, mille annab metsade majandamise eeskiri. Parimad puud: Terved Hästi arenenud võraga Sirged Korralikult laasunud
aastal võrreldes 2006. aastaga männipaberipuidu hinnad 110% ja kuusepaberipuidu hinnad 100%, kasepaberipuidu hinnad 60%. Saematerjal ja küttepuit kallinesid üle 30%. Aasta algusest jõustus uus metsaseadus. Raieid soodustavaks teguriks võis uue metsaseaduse puhul lugeda lageraiete taaslubamist küpsusdiameetri alusel ning raievanuste alandamist keskmiselt kümne aasta võrra. Samas oli endiselt metsaomanikele siduvaks metsamajandamiskavade raiete osa uuendus- ja harvendusraieid võis teha ainult nendel eraldistel, mis on selleks metsamajandamiskavas ette nähtud. Erametsaomanike vähest huvi oma metsa majandada on põhjendatud peamiselt ebasoodsa maksusüsteemiga. 14. juunil 2007. aastal võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, mille alusel saavad füüsilisest isikust ettevõtjad endale kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni (jõustus 1.01.2008)
raiekraadiga. Harvendusraiete viimastel kordustel tuleks tagada suur täius ja mitte enam raiuda ülemiste kasvuklasside puid. Soovituslikult tuleks harvendusraied lõpetada kuusikutes, haavikutes ja kaasikutes 40 -50 aasta vanuselt, männikutes ja kõvalehtpuu- puistutes 50-60 aasta vanuselt. Samas peaks ka juhinduma seisukohast, et HR ei planeerita enam okaspuu- ja kõvalehtpuu-puistuisse 10-15 aastat ja pehmelehtpuu- metsadesse 5-10 aastat enne valmivat iga. Harvendusraieid korratakse puistus 5-15 aastaste vahedega. Mida lühem on raiete korduse vahe, seda kallim on sealt varutav puit. Reeglina on HR kordusperiood lühike viljakatel kasvukohtadel ja segapuistus, pikk kehvadel kasvukohtadel ja puhtpuistus. Kuusikud Kuusk on varjutaluv, noores eas aeglasekasvuline, külmahell ja haigustele ning kahjuritele vastuvõtlik puuliik. VR I etapil tuleb väljaraiuda Ku kasvu pidurdavad Ks, Hb, Re ja sarapuu
annaabi.ee 
