pakkuva eluviisi. Sündmustik toimub maal ning kirjeldab läbi elutarga jutustaja mitmeid maaelu probleeme.6 "Kaksikelu" (2003) Romaanis kirjeldatakse kahte elu, mis algasid sarnaselt kuid peale sõjakeerisesse sattumist jätkusid erinevalt. Milliseks kujuneb kahe sarnase mehe elu edaspidi, sellele romaani sündmustik keskendubki.7 "Kasevälja" (2003) Raamat räägib juba "Kollaste lehtede aegu" romaanist tuttavatest tegelastest, kes harutavad lahti vanu keerdsõlmi, pistavad rinda uute probleemidega ning püüavad mõista oma kohta otsivat noorte põlvkonda.8 "Tants läbi rukki" (2003) Raamatu tegevus viib meid linna, kus noor ja perspektiivikas juht puutub kokku kõigi praeguse aja probleemidega. "Tants läbi rukki" leidis äramärkimist 2002. aasta romaanivõistlusel.9 "Lummetallatud rada" (2003) Raamat jutustab tublist maanaisest Helenest, kellel paraku ei olnud järeltulijaid. Aga ta ei
Kuidas sild töötab: Kui silda jõuab pakett: kui tal on info olemas- kes kuskil asub ning teab, et sihtpunkt on samas segmendis, kus pakett tuli, siis seda teise segmenti ei saadeta, kuna hubiga jõuab info kõigini. Kui sihtpunkt on teises segmendis, sild saadab paketi sihtkohta- kui teab sihtkoha aadressi. Kui ei, siis saadab kõigile, v.a sellele, kellelt pakett tuli. Sillad vs ruuterid: Sillad töötavad II kihi peal, ruuterid III. Ruuterid harutavad paketi III tasemel lahti. Sillad tegelevad MAC aadressiga, ruuterid IP. Sillad- väikestes võrkudes, ruuterid- suurtes võrkudes. SWITCHES. SWITCH on pmst sama, mis mitmepordiline sild. Switch on võimeline mitut paralleelset andmevahetust läbi laskama- on täistupleks ja põrkeid ei ole. Switch on sildadega väga sarnane- MAC aadressi järgi toimub valikuline saatmine, switchid on iseõppivad seadmed. On läbipaistvad arvutitele- neil ei ole aadressi. Neil on marsruutimistabel.
Sillad mis toetavad puu algoritmi on võimalised tsüklilistest graafidest jagu saama. Graaf käiakse läbi ja visatakse teatud teed välja, et saada puukujuline struktuur. Lõppkokkuvõttes see ei ole ikkagi tulemuslik. Sild on võimeline kokku ühendama erinevat tüüpi Etherneti võrke ehk nii 10 Mbit/s kui ka 100 Mbit/s võrke omavahel. Sillad ei vaja eelnevat konfigureerimist ning nad on nähtamatud. Sildade ja ruuterite erinevused: Mõlemad on seadmed, mis võtavad paketi vastu, harutavad lahti ja saadavad edasi. Ruuterid teevad seda võrgukihi tasemel, aga sillad teevad seda kanalikihi tasemel. Ruuteritel on marsruutimistabelid ja sildadel on sildade edastustabelid. Kui hostis on kokku 5 kihti, siis ruuteris on 3 kihti ja sillas on 2 kihti realiseeritud. Sildade plussid: 1) need on lihtsamad ja peavad paketi lahti harutama ainult kanalikihi tasemeni. 2) sillad õpivad ise Sildade miinused: 1) kui meil on tegemist tsükliliste graafidega, siis on vajalik
tekke. Kutsutakse esile viirusinfektsiooni korral, et pidurdada viiruse elutsüklit rakus. β ja γ – osalevad Met-tRNA i ja GTP sidumisel. Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog eIF2B – 5 alaühikut. Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l eIF3 – 8-10 alaühikut, seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF3 A, B – antiassotsiatsioonifaktor. eIF4A – RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. Harutavad lahti kaheahelalist RNA-d. ATP-d siduvad valgud. Sisaldavad järjestuse motiive – DEAD-box, mis asuvad kindla koha peal. DEAD-box valgud osalevad paljudes mRNA-ga seotud protsessides. eIF4B – stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E – seob mRNA 5’ cap struktuuri. translatsioon initsiatsiooni limiteeriv faktor. Üle selle toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele,