desarmeerimine, järelevalve Danzigis, mandaatalade kontrollimine, Saarimaa haldamine; rahvusvähemuste kaitsel, mõnede riikide majanduse toetamisel ning põgenike abistamisel. Rahvasteliit vahendas ja püüdis lahendada Vilno, Korfu ja Mosuli konflikti. Pingutused rahu kindlustamiseks; desarmeerimine jäid aga tulemuseta. Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu haruorganisatsioonid. Rahvasteliidu tegevus ei olnud aga edukas, kuna: a) juhtivate riikide omakasupüüded b) majandussanktsioonid ei toiminud c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid.
rikkumises. (Islam 2009) 4.1. Terrorism teke Egiptuse kooliõpetaja Hassan al-Banna asutas 1928. aastal noorteklubi, mis sai nimeks Moslemivennaskond. Aastatega kasvas vennaskond riigi mõjukaimaks ühiskondlik- poliitiliseks liikumiseks, mille ideoloogia kohaselt vastab islam täielikult kõigile ühiskonna ja üksikisiku vajadustele nii poliitilistele, moraalsetele, sotsiaalsetele, kultuurilistele kui ka majanduslikele.(Postimees 2009) Vennaskonna haruorganisatsioonid tegelesid hariduse ja heategevuse kõrval ka valitsuse vastu suunatud terroriaktide korraldamisega. Tähelepanuväärseim neist oli peaminister 17 Nuqrashi mõrvamine 1948. aastal. Et vennaskonna mõju piirata, arreteerisid võimud tuhandeid liikmeid ja lasid eriteenistustel al-Banna tappa.(Ibid) Kuid vennaskond tegutses edasi kord avalikumalt, kord põranda all. 1960. aastatel tõusis
parlamenti ning kandma hiljem valitsusvastutust. Kui inimgrupp, kes tegutseb lähtudes ühistest vaadetest. · Partei eesmärk on saavutada võim. Erinevus sotsiaalsetest liikumistest ja huvigruppidest: · Organiseeritumad ja tsentraliseerituma juhtimisega · Tegelevad laiemate küsimustega kui huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised · Soovivad saada võimule (ei huvigrupid, ega sotsiaalsed liikumised ei soovi otseselt võimule) Organisatsiooni iseloomustavad: haruorganisatsioonid,üldkogud, bürokraatlik aparaat (mida juhib peasekretär),fraktsioonid. Nimetage, milliseid funktsioone täidavad parteid demokraatias (vähemalt 3-4)! · Valijate esindamine ja oma toetajate huvide artikuleerimine · Innustavad inimesi poliitikas osalema · Hariduslik funktsioon · Poliitilise eliidi koolitus ja kasvulava läbi parteilise karjääri · omandatakse kogemus ja toimub sotsialiseerumine
annaabi.ee 
