on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja
Mõõk ja rist olid selle aja kristlusegi võimusümbolid. Neis kirikuis, mida nüüd jõukuse tõusuga kõikjal hakati ehitama, kohtamegi uut kunstistiili, mida nimetatakse romaani stiiliks. See nimetus viitab stiili tekkimisele ja valitsemisele Rooma endistes provintsides ja ta olenevusele Rooma kristlikust ehitusstiilist (basiilika stiilist), samuti nagu praeguste romaani keelte nimetus vihjab nende keelte võrsumisele lihtrahva ladina keelest. Romaani keelkonna harunemisega paljudeks sugulaskeelteks sarnaneb ka romaani ehitusstiili mitmepalgelisus. Ringkonniti arenenud, lahendas ta oma ehitusülesandeid üksikvormides suuresti erinevalt. Mitte ainult Saksamaa romaani kirikud ei erine näit. Prantsusmaa omadest, vaid ka kummaski maas kujunesid omaette ehitusringkonnad. Prantsusmaal üksi eraldatakse iseseisvate rühmadena Auvergne’i, Poitou’, Perigord’i, Provance’i, Bourgogne’i ja Normandia romaani ehitisi. Seletatav on see
Ühise päritoluga (sünapomorfidega iseloomustatud) liigirühmad moodustavad puu ühe "oksa" ehk klaadi. Iga tunnusemuutust (üleminekut plesiomorfsest tunnusest apomorfseks, reversiooni ehk taandarengut tagasi plesiomorfseks, sama tunnuse paralleelset teket arengupuu eri harudes (parallelismi) loen- dame ühe sammuna; sammude koguarv näitab kladogrammi (puu) pikkust. 8.4.1. Olenevalt uuritavate taksonite (harutippude) arvust võime konst- rueerida suure hulga erineva harunemisega puid. Kui kasutame binaarseid (kaheastmelisi) tunnuseid, on võimalike puude arv: taksonite arv - puude arv 2 2 3 9 5 62 20 5.24 ⋅ 1024 100 1.0 ⋅ 10198 Märkigem siinjuures, et tänapäevase arvutustehnika kasutamisega nõuaks 100-taksoniliste kõigi võimalike puude kuju väljaarvutamine aega 6 ⋅ 10179 aastat, universumi vanus on aga alles ligikaudu 2 ⋅ 1010 aastat.