Sudaani loetakse üldiselt islamimaaks, sest sunniidi elanikkond moodustab rahvaarvust, 34,5 miljonist inimesest, 75%, kristlasi on 5% ja muu-usulisi 25%. Nagu endise Talibani Afganistani ja 1979. aasta järgse Iraani puhul, on tegu fundamentalistliku islamireziimiga teokraatliku riigiga sõjavälise diktatuuri all. Sudaani territoorium moodustub suurelt osalt muistsest Nuubiast, mille 1820-22 vallutas islamistlik Egiptus, ning rajas ka riigi praeguse pealinna Hartumi. Sudaan kujunes tähtsaks orjakaubanduse vahendamise keskuseks. 1881. a. puhkes Egiptuse ja Suurbritannia koloniaalvõimuse vastu mäss, mis suudeti lõplikult lämmatada alles aastatel 1896-1898. 1899 muudeti Sudaan Briti-Egiptuse kondomiinumiks2. 1951. a. tühistas Egiptus kondomiinumlepingu ja 1953.a. sõlmitud uue lepinguga tunnustasid Egiptus ja Suurbritannia Sudaani enesemääramisõigust. 1955 algas kodusõda
Rahvastiku tiheduseks on 16.9 inimest/km2. Presidendiks on Umar Hasan Ahmad al-Bashir ja asepresident on Salva Kiir Mayardit. Riik sai oma iseseisvuse 1. jaanuaril 1956. Rahaühikuks on nael (SDP) ja Sudaan asub GMT+3 ajavööndis. Sisemajanduse koguprodukt on $98.926 miljardit ja elaniku kohta on $2 464.901 Rahvastik Sudaani rahvaarv on 42,2 miljonit. Rahvaarv kasvab kiiresti iive on 2.6%. 43,7% rahvastikust on kuni 14-aastased, 54,1% 15-64 ja 2.4% on üle 65-aastased. Pealinna Hartumi rahvaarv on umbes 6 miljonit ja linnarahvastiku osakaal kogu riikis 31%. Keskmine rahvastiku tihedus on 16.9 in/km2. Suurem osa rahvastikust on koondunud Niiluse jõe orgu. Mõnevõrra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lõunaosas. Põhjaosa kõrbetes on see väga väike. 52% rahvast on mustanahalised, 39% on araablased, 6% bejad, 2% välismaalased ja 1% muud rahvused. Inimarengu indeks on väga väike. Majandus Energiamajandus
Mende ei proovigi põgeneda siis lubas ta Mendel hakata väljasõitudel tihemini kaasas käima. Kahekümnendas peatükis ärkas Mende suure kära peale. Mende sai teada, et müra tekitasid arvukad raketid, mis lennutati üle nende linnaosa, see oli terroristide töö. Kõik rääkisid, et ameeriklased on pahad, kuna nad pommitavad Osama bin Ladeni arvatavat relvaladu. Sel ööl palvetas Mende, et järgmine kord teeksid raketid kogu Hartumi maatasa, tal oli ükskõik kas tema jääks ellu või mitte. Kahekümne esimeses peatükis jutustab Mende kuidas ta Rahabiga Rahabi ema juurde kaasa läks. Seal nägi ta ka teisi tüdrukuid, aga need ei olnud orjad, neile anti vabu päevi ning neid ei pekstud ning nad said raha selle eest, mida nad tegid. Mende oli väga löödud, kuna nendesse suhtuti paremini ning ta ei olnud seda millegagi ära teeninud. Siis kui tüdrukud omavahel