tulla. Vananedes ta kohanes rollimuutustega- lesk, pensionär. Ta langetab ise otsused: nt. millal töölkäimise lõpetab , proovides säilitada toimetulekut, et tegeleda edasi hobidega/spordiga, mis annab talle end vormis hoida; korteri müük- ost ja elama asuma tütre lähestikku. Isiksuse areng: iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendu s ja väärtus. Pensionieas on vananemise normaalse kulgemise puhul võimalik teha uusi valikuid: osaleda harrastustegevuses, õppida, tegeleda lapselastega jne Uuritav eakas oleks hea meelega läinud õppima juurde veel midagi uut: akordioni õpe, rahvatantsu... Kahjuks, elades maal õppimisvõimalused on piiratud. Igal vanuseperioodil on omad arenguülesanded, probleemid ja kriisid (Havighurst 1971). Eluea kestel võivad mitmed sündmused inimese elukäiku mõjutada- lesestumine ja tütre surm mõjutasid antud inimest väga psüühilisel tasandil. Tänu
Artikli pikkus sõltub uuritavast probleemist, autori suutlikkusest süvitsi minna, ent ka avaldamiskohast. Teadusartikli maht võib ulatuda paarist leheküljest mitmekümneni. 1.3 Uurimus Uurimus on teadustöö, milles põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine: teatava probleemi lahendus või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. Uurimus on konkreetses õppeaines või harrastustegevuses koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jms näitmaterjali kogumine; kirjalik või suuline küsitlus jne. Õpilasuurimuse maht on soovitavalt 30-35 lehekülge.
Raamistu olulisteks komponentideks on tegevused, rollid ja suhted. Koos käitumispaigaga loovad need terviku (Tankler 1999). 2.1.2 Mesosüsteem Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevuses (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). Lapse mesosüsteem koosneb kodu, lasteiaia/kooli ja vaba aja veetmise vahelistest seostest. Mesosüsteem tekib siis, kui indiviid liigub esimest korda ühest mikrosüsteemist teise. Ökoloogilise ülemineku ajal on lapsed ja noored kergelt haavatavad. Vahetatakse nii oma rolli kui keskonda, üleminekufaasis muututakse marginaalseks. Ülemineku sujuvuse otsustavad tunded, kaasosalised ja ülemineku kulgemine. Kui üleminek toimub
annaabi.ee 
