Nõuab reisimist väljapoole töö või kodukohast . See võib olla juhuslik Organiseeritud Näiteks: Riiklikud Rahvusvahelised võistlused, Olümpiamängud, Jalgpallivõistlused jne. Aktiivne sporditurism Reisimine spordis osalemiseks Mitte kommertslik Võistlusega seotud Võimalik ka, et harrastussport Näiteks: Tervisejooks, Suusatamine, Koopamatk, Kanuutamine jne. Spordi turist Individuaalselt või grupina Aktiivivselt või passiivselt võtavad osa Võistlustest või harrastusspordist Viibivad või reisivad Väljaspool oma tava elukeskkonda Aktiivne sporditurism osaleja Tippsportlased Nt : Olümpiamängud, MM, professionaalliigad Tõsised puhkusesportlased Nt:golfarid, lumelaudurid, triatleedid jt.. Harrastajad ja tervisesportlased Nt:jooksjad, jalgratturid, kepikõndijad jne. Kaudsed osalejad Nt:treenerid, instruktorid, juhendajad, pealtvaatajad Passiivne sporditurismosaleja Maksvad või tasuta pealtvaatajad
- uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - Spordi äristumine uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas.
Olümpiamängud, mille organiseerimises osalevad nii valitsused kui ka ülemaailmsed spordiorganisatsioonid. Viimasena mainitakse ära seda, et globaliseerumise infrastruktuur on lõpule viidud suure rahvusvaheliste spordikaupade tööstuse kiire arengu ja innustunud meedia ja eriti televisiooni spordi hõlmamise poolt. Millised on spordi kommertsialiseerumise olulisemad tunnused: - Suure valikuvõimalusega turg - Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist - Spordi äristumine - Spordialade ebavõrdsus sise- kui ka välisturul (suured ja populaarsed alad privileegitud seisus – jalgpallurid kallimad kui nt võrkpallurid) - Sponsorid juhivad sportlasi (mis võistlusel osaleda jne) 6. Sotsialiseerimine spordis Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles
.................................... 34 LISA 1 Küsitlus ................................................................................................................. 34 2 RESÜMEE Hussar, Grete. Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, 2013. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile Eestis. Töö annab ülevaate harrastusspordist Eestis, harrastajatest ning teisalt ratsaspordi spetsialistide arvamustest ja ettepanekutest harrastusspordi arendamiseks. Käesolevas töös on koostööd tehtud harrastusspordi manageri Tatjana Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse
Analüüsides tänapäeva spordiklubi ealist koosseisu näiteks Saksamaal näeme, et üle 35 aastased on märgatavas vähemuses. Eriti vähe osaleb spordiklubide tegevuses vanemaealisi madalama klassi naisi. Siiski vöib viimastel aastatel ka selles osas märgata teatavat muutust. Kui varasematel aastatel oli kombeks, et peale aktiivse sportlasekarjääri löppemist tömbuti tagasi ka klubilisest nn. harrastusspordist ja muututi klubi passivseteks liimeteks siis viimastel aastatel on see tendents muutumas. Klubide juhid on aru saanud kui tähtis on möödukas kehaline aktiivsus keskja vanemas eas ning püütakse selleks inimestele ka iganesti vastavaid tingimusi luua. See on oluliselt suurendanud ka vanemate inimeste osalust spordiklubide tegevuses. Seega sport on märgatavalt laiendamas ennast kui teenust ja kaupa vöimalikult laiale kasutajateringile. Rahvus.
annaabi.ee 
