Kalapüügikontrolli teostab Eestis Keskkonnainspektsioon koos Politsei- ja Piirivalveametiga. Koostöö tulemusena on viimastel aastatel kalapüügialaste rikkumiste arv vähenenud. Kalapüügialased rikkumised 2005.-2009. a. 2005 – 2996 2008 – 1903 2006 – 2306 2009 – 2283 2007 – 1922 Röövpüük on globaalne probleem ja maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Kalapüüki reguleeritakse keeluaegade ja -aladega. Püügipiiranguid kehtestatakse peamiselt kalade rahuliku kudemise võimaldamiseks nende kudepaikade läheduses. Enamuse siirdekalade kudejõgede suudmealadel on meres kuni 1000 m kaugusel kalapüük aastaringselt keelatud. Lõhejõgede suudmetes on keelatud sügisene püük. Ka siseveekogudes, samuti Liivi lahes ja Väinameres kehtib erinevate
kalamajand, Viru Salmo Aravuse kasvandus, Eesti soojuselektrijaama vett kasutav Auvere kasvandus. Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus; samal ajal tuleb teada, et Soome ja Norra forellitoodang, mis on Eestiga võrreldes hiigelsuur, tuleb valdavalt sumpadest. Vikerforelli on paljudes maades, sh Eestis, sageli lastud looduslikesse vetesse, lootes suurendada harrastuskalastajate saake. Isetaastuvaid asurkondi pole peaaegu kunagi moodustunud ja tagasisaagid on olnud väikesed. Eestis on teateid kudepesadest või noorjärkude esinemisest olnud Esna, Kunda ja Pirita jõgedest. Meres sattus vikerforelli kõige rohkem Eesti kalurite püünistesse siis, kui forelli kasvatati meresumpades. Vanasti polnud sumbad kuigi töökindlad ja nendega juhtus alailma äpardusi, nii et kalad vabadusse pääsesid.
et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük koosmõjus ei ületaks kalavarude jätkusuutlikku kasutamise tagamiseks seatud püügimahtu. Harrastuskalapüügi võib tinglikult jagada kolme gruppi: 1. Tasuta õngepüük lihtkäsiõngega. 2. Püük harrastuspüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel. 3. Püük kalastuskaardi alusel. Harrastuskalapüügiga tegelevad väga erineva tausta ning vanusega inimesed. Viimastel aastatel on harrastuskalastajate arv jõudsalt kasvanud ning on suure tõenäosusega ka praegu kerges tõusutrendis. Kõige rohkem käib isikuid kalastamas kevadisel kalade kudeajal ja sellele järgneval perioodil (aprill-juuni). Teine selgelt populaarne aeg on talvine jääpüük püsiva jääkattega aastatel. Õngepüük lihtkäsiõngega on tasuta kättesaadav kõigile. Püügil peab järgima kalapüüginõudeid. Püügiks kuni kolme sama või eriliigilise püügivahendiga (rohkem kui üks lihtkäsiõng,
annaabi.ee 
