Mina harrastan vieraita kielia ja olen harrastunut sita kuusi vuotta. Yliopistossa opiskelen suomen kielta, mutta puhun myos englantia, ranskaa ja vahan saksaa ja venaja. Ranskan kielta mina opiskelin kaksikielisessa koulussa Varsovassa mutta vapaa-aikana pidan matkustamisesta ja opiskelemisesta kotona koska minulla on monta oppikirjaa ja sanakirjaa. Jos haluaa oppia puhumaan vierasta kielta voi kayda kursilla kielenkoulussa tai ostaa kirjeenvaihdon kurssi. Voi myos matkustaa ulkomaahan mutta valitettavasti se on kallis. Katsominen televisiosta ja lukeminen ulkomalaista kirjaa ja sanomalehtea on myos hyva tapa. Internetissa on paljon sivua missa voi loytaa harjoitusta, kaannetta, sanoa ja neuvoa, miten opiskella vierasta kielta. Varsovan yliopistossa voi oppia puhumaan monta harvaa tai alkuperaista kielta, esimerkiksi kiinaa, japania, turkkia ja niin edelleen. Voi myos menna Erasmus-vaihtoon tai olla kirjeenvaihdossa ulkomalaiset kanssa...
suurema rahatähe või kõrre). Peale kokaiini manustamist muutuvad inimesed agresiivseks, kuna see mõnuaine tõstab inimeste enesehinnangut ja nad tunnevad, et neile pole seltskonnas vastast. Pahatihti tekib selle mõjuaine all inimestega kõige rohkem halba. Mullegi on pakutud kõiki neid eelnevaid mõnuaineid, kuid siiani olen õnneks alati ära õelnud, kes teab muidu, mis minust saada võiks. Jõudu ära ütlemiseks leian ma spordist, kuna harrastan sporti juba sellisel tasemel et, mind võivad Eesti topingukeskusest inimesed igakell külastada, siis ei tohi minu vereringes olla ühegi narkootilise aine jääki, seda on endale hea meelde tuletada ja teistelegi õelda, kui isegi väike huvi oleks...
Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred Oeter, Saksamaa jalgpallimeeskond, Myroni ,,Kettaheitja", Sylvester Stallone, Michel Jordan, Jaan Kanter, Ayrton Senna, Gunde Svan, Jürgen Schult, Õnnelik kana ja raamat ,,Tahtmine" Kuna ka mina harrastan sporti, siis mina võtan Gerd Kanteri nõuandeid kindlasti kuulda. Minu meelest need sammud motiveerisid mind ja ma leian et hakkan nüüdsest spordis rohkem mõtlema, mis kasu see mulle annab ja kui hea see on, et saan seda harrastada. Laura Helena Soonvald 8b
ich habe grüne Augen und braune Haare. Mein Lebensmoto ist alles auszuprobieren, sowohl Gutes als auch Schlechtes. In meinem Leben möchte ich das alles erfahren. Mina olen Anna-Maria Kaseoja. Sündisin 2. märtsil 1993 aastal Pärnus. Olen kalade tähtkujust. Mul on kolm nooremat õde ja üks väike vend. Oma esimesed 6 eluaastat veetsin ma Pärnumaal Tootsis, siis kolisin Viljandisse. Olen väga aktiivne inimene, mängin kitarri, tegelen kergejõustikuga, harrastan ka viikingi aegset mõõgavõitlust ja kui aega üle jääb, siis olen omaette. Mulle ei meeldi väga peod ja sõpradega ringihängimised. Olen pigem üksinda ja teen trenni. Veel ei salli ma ülemäärast lõbutsemist ja lustimist. Koolis on mu lemmik õppeaineks füüsika, see meeldib mulle kõige enam, kuna on väga loogiline ja lihtne ning selge. Mulle ei meeldi õppeainetest eriti keeled, sest neid on tüütu õppida.
Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini,
kindlalt teistest valdkondadest. Loomikult mängivad iga inimese elus rolli töövälised hobid ja huvid, millele peaks minu arvates inimene end täielikult pühendama. Hobid on midagi, millest saab unistada tööd tehes ja õppides. See annab lootust ning ka motivatsiooni, et töönädal saab varsti läbi ning lõpuks ometi saabub lõõgastus ning võimalus teha seda, mida tõsiselt teha tahetakse. Näiteks minu puhul on selleks GPS- orineteerumine, mida ma harrastan võimalusel igal vabal hetkel. Iga päev kui ma koju jõuan, olen ma taas nädalavahetusele lähemal, lähemal võimalusele orienteeruma minna. Inimene peab kindlasti pühenduma sõpradele, ilma sõpruseta ei saa elada ükski inimene. Kõige hullem, mida kogeda saab ongi minu arvates üksindus, inimliku kontakti puudumine. Küll on aga sõprusel ka varjukülgi. Kui ollakse endale leidnud sõbra, keda üdini usaldatakse ning kui ta siis alt veab, siis on tulemus väga negatiivne
Ameerika uuringute järgi, on poks kõige raskem spordiala nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vead on näiteks need, et aju saab kahjustada amatöör poksis, küll aga mitte nii palju, kuid professionaalidel on see tavaline, kui vanaduspõlves tulevad erinevad haigused aju traumade tõttu. Eestis on miinuseks see, et riik ei toeta eriti sport-poksi. Intervjueeria: Mitu korda nädalas sa poksi harrastad? Keijo: Hetkel harrastan 4-5 korda nädalas. Intervjueeria: Mis on sinu suurimad saavutused? Keijo: Olen Eesti meister 2010'l aastal ja 3. kordne Tartu meister ning võitnud ka erinevaid rahvusvahelisi turniire. Intervjueeria: Kas plaanid sellega ka tulevikus edasi tegeleda? Keijo: Kindlasti plaanin! Aga eks näha, mis elu ette toob, kõike võib juhtuda. Intervjueeria: Millistele inimestele sa seda sporti soovitad?
Tervis on meie endi kätes. Inimene peab seda hoidma ja vastavalt käituma. Õige toitumine, mõõdukas liikumine ja puhkus on siinkohal põhilised võtmesõnad, mis peaksid meie kõigi elus tähtsad olema. Liikumisse ei tohi suhtuda tõrjuvalt, vaid selle vastu tuleb eneses huvi äratada. Vajadus ja soov igapäevaste harjutuste järele peab tungima hige ja kehasse, ehk saama igapäevaelu osaks. Omast käest tean, et liikumine ( harrastan isiklikult pallimänge ja jooksmist) teeb erksaks mõistuse ja kogu meele. Tuleb ettenägelikult teadmiseks võtta , et liikumise mitmekülgne toime aitab nii vaimset kui kehalist töövõimet säilitada. Loodan siiralt, et edaspidi on inimesed tahtejõulisemad, et omale sobiv liikumisvõimalus leida.
annaabi.ee 
