Teine sonaat, Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, oli kirjutatud Ludwig van Beethoven. Sonaat toob esile palju dramaatilisust ning on väga raskete ja aeglaste akortidega. Teiseks kuulasime nelja sümfooniat: 1. F. J. Haydn Sümfoonia nr 94 g-duur (''Üllatussümfoonia''), II osa, esitaja tundmatu. 2. W. A. Mozart Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, esitaja The Chamber Orchestra of Europe, dirigent Nicolaus Harnoncourt. 3. L. Van Beethoven Sümfoonia nr 9, IV osa Finaal , esitaja 10 000 jaapani muusikut, dirigent Yutaka Sado. 4. L. Van Beethoven Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, esitaja Viini Filharmoonikud, dirigent Christian Thielemann. Sümfoonia on 4-osaline muusikateos sümfooniaorkestrile. Esimene sümfoonia, Sümfoonia nr 94 g-duur (''Üllatussümfoonia''), II osa, on Joseph Haydni üks populaarsemaid teoseid
com/watch?v=coHC1JSB3sc 6. Jazzorkester 17 instrumenti: 5 saksofoni, 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp (trummid, bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA Dirigent näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja pillirühmade sisseastumisi. Dirigent juhatab partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Maailmakuulsad dirigendid olid/on Leonard Bernstein (1918 1990) Herbert von Karajan (1908 1989) Nikolaus Harnoncourt (1929) Kurt Masur (1927) Claudio Abbado (1933) Neeme Järvi (1937) Paavo Järvi (1962) Kristjan Järvi (1973) Kolm Järvit: isa kahe pojaga maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid /17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel./ Kontsertmeister on orkestri juhtviiuldaja, kes esitab viiulisoolod ning annab enne kontserti
fan tutte", ,,Tituse halastus", ,,Võluflööt". Pikaks ajaks varjutasid need ooperid oma tähenduselt ,,Idomeneo" ning õieti alles 1970.-1980. aastatel tõusis uus huvi ,,Idomeneo" vastu nii uurijate kui ka interpreetide ringis. Eriti värskelt ja jõuliselt mõjusid lavastaja ja kunstniku Jean-Pierrre Ponnelle'i lavastused Zürichis (1980) ja Viinis (1981), mida dirigeeris Nikolaus Harnoncourt. Selle ühistöö alusel valminud helisalvestus jõudis koos Harnoncourti tulihingelise saatesõnaga maailma eri nurkadesse ning hakkas muutma Mozarti ooperite kogupilti ka laiema kuulajaskonna jaoks. Ent ka Mozarti eluloos tähistab ,,Idomeneo" omamoodi pöördepunkti. Pärast ooperi edukat esietendust Münchenis oli Mozartil selge, et naasmine Salzburgi tasase elutempo ja piiratud muusikaliste võimaluste juurde on võimatu kui väga ta perekond ja tuttavad seda ka ei oleks soovinud
annaabi.ee 
