Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud on null) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Laineid juhtiva keha otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma täisarv m poollainepikkusi: L = ( /2) m , millest m = L / (2m) ja vm = (2 v / L) m (v on lainete kiirus). Kui m = 1, on tegemist põhitooniga, kui m > 1, siis vastava ülemtooniga (kõrgema harmoonilisega). Võnkumiste (või lainete) sageduste spekter näitab, kui tugevasti on liitvõnkumises esindatud üks või teine ülemtoon (amplituudi sõltuvus ülemtooni numbrist m või tema sagedusest vm). Heli on elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkises - ka ristlaine). Heli kõrguse määrab põhitooni sagedus, tämbri määrab sageduste spekter ning valjuse lainete intensiivsus. Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi levimissuunaga
Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud on null) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Laineid juhtiva keha otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma täisarv m poollainepikkusi: L = (/2) m , millest m = L / (2m) ja vm = (2 v / L) m (v on lainete kiirus). Kui m = 1, on tegemist põhitooniga, kui m > 1, siis vastava ülemtooniga (kõrgema harmoonilisega). Võnkumiste (või lainete) sageduste spekter näitab, kui tugevasti on liitvõnkumises esindatud üks või teine ülemtoon (amplituudi sõltuvus ülemtooni numbrist m või tema sagedusest vm). Heli on elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkises - ka ristlaine). Heli kõrguse määrab põhitooni sagedus, tämbri määrab sageduste spekter ning valjuse lainete intensiivsus. Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi levimissuunaga
27 seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud on null) nimetatakse seisulaine sõlmedeks. Laineid juhtiva keha otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma täisarv m poollainepikkusi: L= ( /2) m , millest m = L / (2m) ja vm = (2 v / L) m (v on lainete kiirus). Kui m = 1, on tegemist põhitooniga, kui m > 1, siis vastava ülemtooniga (kõrgema harmoonilisega). Võnkumiste (või lainete) sageduste spekter näitab, kui tugevasti on liitvõnkumises esindatud üks või teine ülemtoon (amplituudi sõltuvus ülemtooni numbrist m või tema sagedusestvm). Heli on elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkises - ka ristlaine). Heli kõrguse määrab põhitooni sagedus, tämbri määrab sageduste spekter ning valjuse laineteintensiivsus. Lainete intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab laine ajaühikus läbi
annaabi.ee 
