elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik. Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema kujunemisel etendas Chopini muusika. Tasapisi vabastas ta ennast tema eeskujust ja hakkas realiseerima omaloodud utoopilist tervikkunsti. Sellesuunalise mõttearengu käigus leiutas ta oma harmooniareeglid, mis hakkasid üha enam valitsema tervet tema loomingut. Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega. Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned: kellahelinad, pajupilliviled, vene rahvalaulule omane kahehäälsus.
tõusid pinnast esile. Teisel juhul õõnestati figuurid. Süvendreljeefi kasutati eksterjööris, madalreljeefi interjööris. (Põhjus: ere päikesevalgus lamandab kõrgendatud reljeefi ja tõstab süvendatud reljeefi) VANAKREEKA KUNST Religiooni mõju kunstile: Kreeklaste usund oli polüteistlik, arvati et nad on välimuselt inimesetaolised. Jumalate auks ehitati templeid. Dionysose austamise pidustustest tekis teater. Ilu- ja harmooniareeglid: Väärtustasid sporti ja vaimse kultuuriga tegelemist. Võrreldes Egiptusega oli inimkeha kreeklaste jaoks tähtis. Vanakreeka mees pidi olema sportlik, atleetlik. Naise puhul väärtustati naiselikkust ning pandi rõhku soengule ja riietusele.(Venus, Aphrotite) Periodiseering: (võrdlemine läbi skulptuuride) + Skulptuur: ARHAILINE AJASTU skulptuurid olid kohmakad, jäigalt seisvad, palju on leitud kouroseid ( alasti
Sfinks Giza püramiidide väljal Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Linnujaht. Seinamaal fragment Nebumuni hauast Teebas Nofretete portreebüst Echnatoni portree Tutanhamoni kuldne surimask 5. VANAKREEKA KUNST religiooni mõju kunstile:Kunst oli religiooni teeninduses. Templeid ehitati jumalatele. Tempel oli kõige olulism ehitise tüüp Kreekas. usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias seetõttu ehitati templeid Ideaalid: sõjakangelane ja sportlane Klassikalised ilu- ja harmooniareeglid kindel arv sambaid, polnud suvaline suurus tenmplil. Kõrgus ja laius kindel. Inimese puhul ilu ja harmoonia põhiliselt kujutati jumalaid ja jumalatel oli inimese nägu, Sportlikud ja ilusad inimesed keda kujutati. Jumalaid nim inimeste vanemateks vendadeks. Inimlikkus ja lähedus on oluline vastupidiselt Egiptusele. Võeti aluseks peamõõt ja pandi kehasse-töötati välja kindlad proportsioonid, mille järgi inimesi kujutati. Mehe ideaal- sportlik, atleetlik, olümpiamängud.
annaabi.ee 
