lus, for those who are familiar with it and will find points made clearer by it. But in each case I have also explained the meaning in English. Many of the writings to be discussed in this book can be found in the following anthologies: T. Olshewsky (ed.), Problems in the Philosophy of Language (Austin, TX: Holt, Rinehart and Winston, 1969); J. F. Rosenberg and C. Travis (eds.) Readings in the Philosophy of Language (Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, 1971); D. Davidson and G. Harman (eds.), The Logic of Grammar (Encino, CA: Dickenson, 1975); R. M. Harnish (ed.) Basic Topics in the Philosophy of Language (Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, 1994); A. Martinich (ed.) The Philosophy of Language, 5th edn. (Oxford: Oxford University Press, 2006), and earlier editions as well; P. Ludlow (ed.) Readings in the Philosophy of Language (Cambridge, MA: Bradford Books/ MIT Press, 1997); A. Nye (ed.), Philosophy of Language: The Big Questions (Oxford: Basil Blackwell, 1998); M
1948: You Were Meant for Me; D: Lloyd Bacon 1948: Scudda Hoo! Scudda Hay!; D: F. Hugh Herbert 1948: Green Grass of Wyoming; D: Louis King 1948: Ladies of the Chorus; D: Phil Karfson 1949: Love Happy; D: David Miller 1950: A Ticket to Tomahawk; D: Richard Sale 1950: The Asphalt Jungle; D: John Huston 1950: The Fireball; D: Tay Garnett 1950: All About Eve; D: Joseph L. Mankiewicz 1950: Right Cross; D: John Sturges 1951: Home Town Story; D: Arthur Pierson 1951: As Young as You Feel; D: Harman Jones 1951: Love Nest; D: Joseph Newman 1951: Let's Make It Legal; D: Richard Sale 1952: Clash by Night; D: Fritz Lang 1952: We're Not Married; D: Edmund Goulding 1952: Don't Bother to Knock; D: Roy Baker 1952: Monkey Business; D: Howard Hawks 1952: O. Henry's Full House; D: Henry Koster 1953: Niagara; D: Henry Hathaway 1953: Gentlemen Prefer Blondes; D: Howard Hawks 1953: How to Marry a Millionaire; D: Jean Negulesco 1954: River of No Return; D: Otto Preminger
ontoloogiline lõhe ning materialism on väär (3) Materialism on väär Füsikalismi tüübid. Chalmersi järgi jagunevad vastused episteemilistele argumentidele tüüpidesse. 3 materialismi tüüpi ja 3 mittereduktsionismi tüüpi: A-tüüp – ei leidu episteemilist lünka. Eliminativism, analüütiline funktsionalism, biheiviourism. G.Ryle, D.Lewis, D.Dennett, F.Dretske, G.Rey, G.Harman B-tüüp - Leidub episteemiline lünk, ent ei leidu ontoloogilist lünka. Aposterioorne materialism. J.Levine, B.Loar, M.Tye, D.Papineau, N.Block, R.Stalnaker, W.Lycan, J.Perry C-tüüp - Leidub episteemiline lünk, ent see on põhimõtteliselt suletav. T.Nagel, R.Van Gulick, P.Churchland. Mittereduktsionismi tüübid: D-tüüp – Füüsiliste ja fenomeniliste seisundite vahel on põhjuslik interaktsioon. Interaktiivne dualism.
metaütlustes normist hälbiva väljendusviisi kohta, argisuhtlusest emakeele riigieksami hindeni, ning kangemal juhul ka hukkamõistust hoidujate hukkamõistmises. Tundub, et siit oleme saanud ühe võimaliku seletuse, miks on loogiline viidata mõistmisraskuste ohule, isegi kui keegi kunagi ühtegi mõistmisraskust kohanud pole. 30.5 Uskumuste püsivus Psühholoogid on katsetega näidanud (ülevaade Nickerson 1998: 187; Harman 1986), et kord moodustatud uskumused kipuvad püsima ka pärast ülekaalukate vastuargumentide esitamist või uskumuse aluseks olnud info kehtetuse ilmsikstulekut. Veelgi enam, kord moodustatud uskumused kipuvad ka süvenema ja lahkarvamused polariseeruma Korraldamise põhjused 239 peaaegu olenemata sellest, kas hilisem lisateave uskumust kinnitab või mitte. Tasub tähele panna, et uskumuste püsivus ei olene nende moodusta-