Sonora kõrbes on endale elupaiga leidnud umbes 2500 taimeliiki. Sonoras kasvab arvukalt kaktuseid. Iseloomulikke liike: Taimed · Saguaarokaktus (Carnegiea gigantea) · Simmondsia (Simmondsia chinensis) Imetajad · California jänes (Lepus californicus) · Vöötsaba (Bassariscus astutus) · Tavakeksik (Dipodomys deserti) · Taskukeksik (Perognathus amplus) · Lumelammas (Ovis canadensis) · Koiott (Canis latrans) · Harksarvik (Antilocapra americana) Linnud · Kaktusekäblik (Campylorhynchus brunneicapillus) · Must-siidinäpp (Phainopepla nitens) Kahepaiksed ja roomajad · Kaevur-kilpkonn (Gopherus agassizii) · Tiiger-tömpsuu (Ambystoma tigrinum) · Zilatjee (Heloderma suspectum) Ohud säilimisele Enamik ohtudest on seotud inimtegevusega. Salakütid, niisutuspõllumajandus, kariloomade pidamine, kahjuks ka liiga intensiivne turism.
Emasloomade sarved on isaste omadest palju lühemad. Pargis on arvukalt turismimarsruute. Võib loota, et looduspark säilitab Kaljumäestiku puutumatu looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti. Linnud: Männileevike, männi-käbilind, sinitihane, rästas, porr, pasknäär, karvasjalg, kõrvukräts, teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA Veevarustus: Mõnedes Kaljumäestiku paikades napib vett, eriti lõunapoolses kuivas piirkonnas. Mägede eri pooltele on ehitatud veehoidlaid vee kogumiseks, ent head paisukohad on juba ära kasutatud
Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg.Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe.Sebrade harjumispäraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad häälitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Antiloop Nimetus: harksarvik Liikide arv: 1 Sugukond: Antilocapridae (harksarviklased) Selts: sõralised Õla kõrgus: 81-104 cm Täiskasvanu kaal: 36-70 kg Levik: Põhja-Ameerika Elupaik: rohtlad (preeriad) ja kõrbed Toit: rohttaimed, ka põõsaste lehed ja peened oksad, kaktused ja muud taimed Ühiskondlik struktuur: sügistalvisel perioodil moodustavad arvukaid karju, kus loomadel on suur liikumisvabadus; muul ajal on seltsingud väiksemad Tiinus: 8,5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2, harva 3 Sünnikaal: 2-4 kg
· Levinud tasastel pinnavormidel · 30-60 laiuskraad · Sademeid : 250-750 mm/a · Suvi pikk, soe ja kuiv, talv kuiv ja külm! · Eri kohtades eri nimetused ... - preeria P- Am, Pampa L- Am , Stepp Aasia , Veld L Aafrika · Preemia muld : peamine protsess kamardumine : viljakas , Kõrge Ph · Rohtlad on evolutsioneerunud koos suurte rohusööjatega ( N: Ameerika piison, harksarvik- Ameerika antiloop, kapibaara L- Am. suurim näriline, hiidkänguru, Jakid mongoolias looduslike rohusööjate asemel Kõrrelised ( Poaceae) · Kosmopoliitne sugukond · Suur liigiline mitmekesisus · Väike eluvormiline mitmekesisus Mätastena või murusalt · Püstised lehed, basaalne meristeem · C3 ja C4 liigid biokeemia järgi , kui palju süsinikke fotosünteesi käigus seotakse · Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine
mitmekesisus peamiselt mätastena või murusalt. Püstised lehed, basaalne meristeem. C3 ja C4 liigid. Hea suguline ja vegetatiivne paljunemine. Annavad palju väikseid seemneid, mistõttu sobivad loomleviks. · Peamiselt pisiimetajad. Valdavalt närilised. Pimerott- puudub saba, elab peamiselt maa sees. Haukurid- koloonialised, pesitsevad maasisestes urgudes. Ameerika piisonid, harksarvik, kapabaara, hiidkänguru, koiott, nandu. · Rohtlad on evolutsioneerunud koos suurte rohusööjatega nt ameerika piisonid. Loomadest leidub veel: harksarvik (,,ameerika antiloop"), kapibaara (Lõuna-Ameerikas, suurim näriline), hiidkänguru Austraalias, jakid Mongoolias (kariloomad looduslike rohusööjate asemel), preeriakoerad (ka rohtlahaukurid, maa all), koiott. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi
annaabi.ee 
