• Rahvakultuuri iseloomulike tunnuste põhjal võib Eesti jagada kolme suurde ossa: • Põhja.Eesti. • Lõuna-Eesti. • Saarte piirkond. • Mulgi maa. • Ranna rootslased. • Venlased Peipsirannal. • Kui vaadata rahvarõivaid siis saared ja Lääne-Eesti on eraldi vaadeldavad. • Ida mõjud avaldusid põlluharimis riistades ja veo vahendites. • 19.sajandil ja 20. sajandil kasutati karuäket ja harkatra • Eesti on jaotatud: • Põhja-Eesti tänu suurematele linnadele Tallinn, Narva oli uuendustele vastvõtlik, paistis inimeste moes, rahvarõiva arengus. • Kirde-Eestis oli Vadja ja Isuri kultuuri mõjud aga ka Soome tänu sellele sõbra kaubandusele • Lõuna-Eesti on kultuuriliselt traditsioone säilitav, alalhoidlik ja see ilmneb eriti Mulgi ja Setu aladel. • Vana rõivastus viis säilis 19. sajandil II poolel.
enam ei sünnitanud. Paremad eeldused kõrge vanuseni elada oli ka kloostrites, kus toituti tervislikumalt, kasvatati ravimtaimi ja kus leidus meditsiinialaste teadmistega isikuid. Keskmiseks eluigaks on kohati 20,4-22,5 aastat. Keskajal vähenes inimeste kehapikkus (5-6 cm) = Halb toitumine, vähe liha ja kala. 14. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj: Maaharimisriistad- Põlluharimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi atra: konks- ja harkatra. Konksader - Vanem ja kohalikku tüüpi tööriist, mõeldud härjapaariga töötamiseks. Põhiosa oli pikk kuuse juurpuust adevars, mille külge oli kinnitatud kiilukujulines vannas. Harkader - Eeliseks oli kahekaruline künnipuu, mis koos 13. sajandil kasutusele võetud adralusikaga võimaldas teha tõhusamat pöördkündi. Harkader võrreldes konksadraga kobestas ja segas mulda paremini. Keskaja jooksul muutus harkader üldiseks üle kogu Eestimaa. Lääne-Eestis kivisel pinnal kasutati
tõde tuleb varsti Haralasse, ning siis peab valvas olema, et tõde mitte valega sassi ajada. Kui ta suri, ei julgenud poeg teda puudutadagi. Seepärast astus ta Viimsepäevakohtu ette katkiste sokkide ja ajamata habemega. Perekond: poeg Surmapõhjus: loomulik surm 4.35. Tisler Raudheiding Sünnikoht: Harala Amet: tisler Olemus: viinavõtja; murede uputaja; oma tööriistu hoidis suurima hoolega, neid ta naabreile laenata ei võinud, küll aga kõike muud: tubakat, harkatra, raha; hingega oma töö juures kinni; Lugu: Tal oli naine, kellega ta pidevalt tülitses. Oma surmalaupäeval sai ta valmis kirstu, milles ta ise hiljem lamas. Naine lamas ta kõrval. Perekond: naine; poeg. Surmapõhjus: loomulik surm 4.36. Vidrik Lill Sünnikoht: Harala 14 Olemus: Kunstiinimene, kes tahtis oma luuletustega kuhugi jõuda, aga ei jõudnud, sest aeg polnud selleks soosiv; harrastas ka näitlemist; esineja; loov isiksus;
annaabi.ee 
