Treenimata inimese soovitatav pulsisagedus kehalise pingutuse korral on 120-150 lööki minutis. Harjutamise kestus on individuaalne, kuid alammäär on 20-30 minutit. Üldise vastupidavuse arendamiseks on ühel treeningul vaja suusatada 1,5 2 tundi, mõnikord kauemgi. Harjutamise sagedus. Tähtsaim põhimõte on harjutamise regulaarsus ja kindel harjutuskordade arv nädalas. Tavalisele suusatajale piisab 3-4 harjutuskorrast. Nädalase tegevuse kavandamisel tuleb jälgida, et suurema ja väiksema koormusega treeningud vahelduksid. Nii suudetakse eelmisest treeningust taastuda Nädala treeningkava esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Puhkepäev Pikem Mäng või Keskmiselt Puhkus Jõutreening, Ülipikk kergem muu tugev või üldkehaline treening
Kui kahe treeningkorra vahele jääv aeg on liiga pikk, taanduvad ka lihased tagasi treenimata (endisele) tasemele. Arvukate uuringute põhjal soovitavad nii UKK Instituut Soomes kui ka ACSM (American College of Sports Medicine) harjutada hea enesetunde ja vormisoleku nimel: • algajatel kaks korda nädalas; • edasijõudnutel 3–4 korda nädalas ja mitte üle viie korra nädalas. Teoreetiliselt on võimalik kasu saada ka kahest harjutuskorrast nädalas, see on siiski parem kui mitte midagi. Kuid optimaalne on vähemalt kolm korda nädalas, soovitavalt ülepäevase treeningugraafi kuga (näiteks esmaspäev- kolmapäev-reede). Treenituse suurenedes võib suurendada ka treeningkordade arvu. TREENINGU KESTUS Treeningu kestust väljendatakse tavaliselt minutites, arvestades tegelikku harjutamise aega. Harjutuskorra kestus oleneb eeskätt treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest. Soovituslik
sulalumele sõit) või kiirel üleminekul vastasnõlvale. Üks, koormusest vabastatud ja sirge jalg on ette lükatud. Teine, raskust kandev jalg on taga kõverdatult. Asend annab võimaluse hoo järsul vähenemisel toetuda ette lükatud jalale ning sellega ära hoida ettekukkumine. Laskumisasendite õpetamist alustatakse laugel nõlval heas suusajäljes. Kuna õpitavad asendid on lihtsad, piisab enamasti ühest seletusest, laitmatust ettenäitamisest, mõnest harjutuskorrast ja individuaalsest vigade parandamisest. Hiljem korratakse laskumisasendeid raskemates ja eelkõige nendes tingimustes, kus ühe või teise asendi kasutamine on kõige tulemuslikum. Otselaskumise tüüpilisemad vead: - Põlvist sirged ja kanged jalad, - Kere on liiga ette kallutatud, - Käed ja kepid ette suunatud toe otsimiseks (NB! Ohtlik, võib kepi otsa sõita!), - Kepid harali kõrval või lohisevad lumel. Põikilaskumine – laskutakse nõlval languse suhtes diagonaalselt
annaabi.ee 
