"Päikeseratas" (1922) ja "Läbi öö" (1925). 1920. aastate algul avaldas üksikuid luuletusi (jm) kesksetes kirjanduslikes ajakirjades "Odamees", "Ilo", "Tarapita" ja "Looming", alates 1925. aastast ilmuvad põhiliselt laste- ja noortejutud. Kuigi tema luules on hinnatav klassikalise värsitehnika valdamine (sh sonetipärjad), jääb Reimani luule koolitöö kõrval harrastuslikuks. /Rudolf Reiman, 1909/ /Rudolf Reiman õpetajana/. Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskooli IV kl, 1928. KM EKLA Alb 9:50 Tema kirjutas novelle: ,,Lunastus" (1939),"Põgenemine" (1940). Kirjutas näidendid: ,,Painaja" (1925), draama,"Jõulutäht" (1934), draama. Pedagoog ja kirjanik Rudolf Reiman ja abikaasa Elvine Reiman. Tartu 06.10.1918.
suveks sõitis perekond alati Viljandimaale vanaisa juurde.Seal jooksin koos koertega päevade viisi mõõda karjamaad ringi, õppisin Raudna jõe käärudes õngitsemiskunsti tundma ja suuremaks kasvades jõudumööda talutöödki tegema. Ka indiaanlase mänge ümbruskonna metsades tuli mõnikord ette. 1940. aastal läksid mu vanemad lahku ning 1941. aasta alguses kolisin koos ema ja kasuisaga Tartusse, kus sama aasta kevadel lõpetasin Tartu Õpetajate Seminari harjutuskooli kuuenda klassi. Jõudis kätte suvi. Algas sõda. Isa lahkus Eestist koos hävituspataljoniga, ema ja kasuisa ei leidnud hulgal ajal tööd, kuni emal lõpuks õnnestus saada lasteaednikukoht Tallinnas. 1942. aasta suvel kolisime vanaemaga emale järele ning sügisest peale jätkasin kooliteed Nõmmel, jälle koos oma endiste lapsepõlvesõpradega, sedapuhku Tallinna X gümnaasiumis. Aasta pärast aga vahetasin järjekordselt kooli ning asusin õppima Tallinna Õpetajate Seminaris.
kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916. aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli
kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I. maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916
annaabi.ee 
