Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Harjutused:lahuste koostised ja aine füüsikalised omadused (0)

1 Hindamata
Punktid
Harjutused lahuste koostised ja aine füüsikalised omadused #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
xls

Süsivesikute valemid ja füüsikalised omadused

SAHHARIIDI NIM. KEEMILINE EHITUS OMADUSED LEIDUMINE LOODUSES SAHHARIIDI ÜLESANDED RIBOOS 1) vees lahustuv 1) koeensüümides 1) RNA koostisosa C5H10O5 2) lihtsuhkur 2) vitamiinides 3) valge 3) kõikides organismides (RNA) DESOKSÜRIBOOS 1) valge 1) desoksüribonukleotiidide koostis 1) DNA komponent C5H10O4 2) vees hästi lahustuv 2) DNA koostises 3) toatemp. tahke aine GLÜKOOS 1) lahustub vees hästi 1) mees 1) kiire energiaallikas

Keemia
thumbnail
8
docx

Alumiiniumi kordamine

1. Alumiiniumi leidumine looduses, alumiiniumi füüsikalised omadused. Al on hapniku, H ja Si järel 4. kohal olev aine maakoores, ligikaudu 8% , kõige enam levinud met-line komponent. Esineb peamiselt boksiidis - liitkivimid (Al2O3 ) ja alumosilikaatides - päevakivides. Boksiit koosneb järgmistest oksiididest: Al2 O3 50 ­ 60 %; Fe2O3 3 ­ 30 % ; SiO2 1 -7 %; TiO2 1 -5 % Peamisteks esindajateks on ortoklass K[ Al2O3]. Al kuulub savide ja paljude teiste mineraalide koostisse. Põhilised leiukohad on Venemaal, Jamaikal ja Austraalias Tihedus on 2,69 kg/dm, sulamistemperatuur 658 ºC, keemistemperatuur ca 2500 º C. Hea soojus- ja elektrijuht Puhas Al on pehme ja sitke ning hästi vormitav. Al pinnale moodustub oksiidikiht paksusega 0,00001 mm, mis kaitseb korrosiooni eest. Kasutatakse terastes legeeriva komponendina kontsentratsiooniga ca 0,05% Korrosioonikindlus merevees. Merevesi sisaldab kloori, mis soodustab korrosiooni. Korrosiooni vältimiseks kasutatakse AlMg sulameid ehk mer

Keemia
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud...........................

Keemia
thumbnail
3
doc

E-ained konspekt

Keemia 1. Säästu keedusink Koostis: Sealiha(65%), vesi, kartulitärklis, sojavalk, piimavalk, keedusool, lõhna - ja maitseained, stabilisaatorid E407-Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan- Omadused: Paksendaja, zheleeriv aine, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Võib põhjustada koliide ja soolestikuvaegusi.häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. E450-Difosfaadid- Omadused: Emulgaator, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomakatsetel tekitab suurtes kogustes rotidel neerukive. E451- Trifosfaadid- Omadused: Sekvestrant, happesuse regulaator. E316-Naatriumisoaskorbaat- Omadused: Antioksüdant. Kõrvalmõjud: Pole teada. E621-Naatriumvesinikglutamaat- Lõhna- ja maitsetugevdaja. E425-paksendaja, stabilisaator, emulgaator, zeleeriv aine. E250-Naatriumnitrit- Omadused: Säilitus-

Keemia
thumbnail
6
docx

Materjalide põhiomadused

Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistamisel kasutatakse eriotstarbelisi ehk spets

Materjaliõpetus
thumbnail
9
odp

Väetised

Väetised Lauka Põhikool 9. klass Miko Malk Mis on väetis? Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu, parandab mulla kvaliteeti ja tõstab mulla viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed ­ Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keemiliste protsesside (Habe

Keemia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
13
docx

Parfüümid

( KOOL ) ( NIMI ) PARFÜÜMID Referaat Juhendaja: ( JUHENDAJA NIMI ) TÖÖ TEGEMISE KOHT JA AASTARV SISSEJUHATUS Parfüüm ­ luksuse sümbol ajast aega. Parfüümidel on inimkonna kultuuriajaloos olnud tähtis roll juba muistsetest aegadest saadik ning täpselt sama kaugele ulatub ka seda kallihinnalist luksuskaupa hoidvate parfüümipudelite ajalugu. Parfüümide ajalugu on sama vana kui inimkond. Kaubamajade ja ostukeskuste parfüümiosakonnad on kõikjal ühed külastatavamad kohad ­ kes naistest (ja ka meestest) suudaks meelierutavatest luksuslikest aroomidest eemale hoida? Kuid kas teatakse mida üks parfüüm endas sisaldab ja millest ta koosneb? Mis paneb ühe parfüümi nii meeldivalt lõhnama? Millisel teel on saadud need lõhnaained, kust need pärinevad? Selles referaadis nö kaevun kosmeetika maailma ühe suurima haru- parfümeeria ajalukku ning leian kõigile eelpool mainitud küsimustele vastused. ' 1

Keemia



Lisainfo

Tööleht on täidetud.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun