kasutamine autos, korrapärane arstlik kontroll, hambaarsti juures käimine, eneseuuringute korraldamine jms. SOTSIAALNE ÜMBRUS JA ISIKLIKUD TUNNUSED. Sotsiaalset ümbrust võib defineerida sotsiaalsete, kultuuriliste, poliitiliste, majanduslike tingimuste kombinatsioonina, mis mõjutab tervisefitnessi ja tervist. Ka mitmesugused isiklikud tunnused kujundavad inimese elustiili, k.a suhtumist kehalisse tegevusse ja muudesse tervislikesse harjumustesse. Tunnuseks on iga, sugu, sotsiaalmajanduslik seisund, iseloom, motivatsioon. Suhtumine kehalistesse harjutustesse ja tervislikku eluviisi kujunevad välja lapseeas. PÄRILIKKUS JA ISIKLIKUD ISEÄRASUSED. Tervis on mitme omavahel vastastikku mõjuva teguri, s.h geneetilise konstitutsiooni tulemus. Seetõttu pole kõigil ühesugune tervislik-kehaline ja vaimne heaolu võimalik. Pärilikkus on üks olulisemaid tegureid, miks kõik inimesed ei ole
teadmise ja tarkuse. Ta peab paremaks tarkust kui jõudu, sest leiab, et mõttetu ja ebaõiglane on pidada toorest jõudu tarkusest väärtuslikumaks, kui see ometi ei võimalda kassa täitmisega linnale kasu tuua. Xenophanes ei pea sugukonda ja selle heaolu kindlustamist ülimaks, ta on rahvamasside vastu ning ülistab valitud vähemust. [1:72] Avara silmaringi, rohkete elukogemuste ja tähelepanekutega suhtub ta julge kriitikaga oma kaasaegsete religioossetesse harjumustesse kui ka kõlbelistesse hoiakutesse, leides neis ohtralt toorust ja kasvatamatust. Tema jumalate, usundite ja kultuste kriitika on tabav ja terav. [5:21] 3.1.2 Religioon ja jumalad Xenophanese õpetuse lähtepunktiks on julge jumalate kriitika, mis on taganud talle erikoha religiooni ajaloos. Xenophanes üritab tõestada, et jumalad on inimese väljamõeldis ja et nad on loodud inimese näo järgi. Erinevad rassid ja rahvused kujutavad jumalaid erinevalt, nii et need sarnanevad nende endiga
jäätmekäitleja vastutuse suureks. Me saame päris palju ära teha, et vähendada tekkivat keskkonnamõju. Vastus küsimusele, kas valida paberkott või plastikkott, on ootuspärane- kumbki neist ei ole hea valik. Riidest kott on kordi etem. Austraalias läbi viidud uurimuse põhjal on purjeriidest kott 14 korda parem kui plastikkott ja 39 korda etem kui paberkott. Meie igapäevases tarbimisühiskonnas on vaja riidest kotid inimeste igapäevastesse harjumustesse veel sisse viia. Õnnestumise korral on tuntav kasu olemas nii keskkonna kui ka rahalises mõttes. Keskmiselt saab riidest kotti kasutada 500 korda, enne kui ta elutsükkel läbi saab. Riidest koti rahalise kasu juurde tulles, on mõtet veidi arvutada. Riidest kott maksab poodides 20-50 krooni. Oletagem, et te kasutate oma riidest kotti 500 korda. See teeb ühe kasutuskorra hinnaks 4-10 senti. Tavalised plastikkotid maksavad 1-1,5 krooni tükk ja enamasti inimesed kasutavad neid ühe korra
annaabi.ee 
