kaasamõtlemist. Kui oleme astunud kuulajate ette, ei ole vaja kiirustada kõne algusega. Mõni sekund vaikimist annab aega kuulajail teiega harjuda ja teil ennast koguda. Oluline on, millise mulje te esimeste lausetega kuulajale jätate. Oluline on, et ei tohi ennast ja kuulajaid vastandada, tuleb olla "ühel pool barrikaadi". Ettekande ajal peaks vaatama kuulajatele otsa ja kehahoiak peaks olema vaba, sundimatu, kuid mitte lõtv ja lohakas. Vältida tuleks igasuguseid põhjendamatuid, harjumuslikke liigutusi, nagu käte laiutamist, näpu vibutamist, sõrmedega trummeldamist, kandadel õõtsumist, juuste silumist jne. Ettekandja riietus peaks olema lihtne ja puhas, et mitte tähelepanu ettekandelt kõrvale juhtida. 4 Kõiki neid punkte silmas pidades, tuleb ettekanne piisavalt sisukas, läbi mõeldud ning kuulajaile hea ning põnev jälgida. 5
alkoholi/piirituse müük ja nende turustamise koht oli kõrts. Turistile saab täna töötava kõrtsina soovitada Altja kõrtsi Lääne-Virumaa, kõrtsihoonena aga Vastseliina linnuse külastuskeskust. Kõrtsid sarnanesid ehituslikult talupoegade rehielamule, eristuseks ukseesised sambad. Kõrtsid kuulusid tavaliselt mõisnikule, kellele nad muutusid tähtsaks kasusaamise allikaks. Kuigi kõrtsid kuulusid mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu, uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad (paastumaarjapäev, vastlad), mil oli sobiv üle kõrtsiläve astuda ja palsamiga viina ehk puna mekkida.
Seejuures osad stiimulimustrid peavad stressi esile kutsuma ja teised mitte · Õppides stressile reageerimist on kasulik järgida kaht põhimõtet: Õpi ära ettekirjutatud reeglite kogum otsuste tegemiseks stressi mõju all · Stressi mõju all tehakse vääraid otsuseid, sest ignoreeritakse lihtsat nõuet kaaluda kõiki alternatiive. Selle vältimiseks õpetatakse inimesi täpselt reeglite kohaselt tegutsema Õpi koheselt mitte reageerima · Stress katkestab automaatseid või harjumuslikke käitumisi. Inimesed töötlevad informatsiooni kahe süsteemi abil, millest üks on kiire ja ebatäpne (emotsionaalne) ning teine detailsem, aeglasem ja täpsem (ratsionaalne). Stressi surve all püüavad inimesed reageerida kiiresti, kuid emotsionaalselt ja ebatäpselt, mis võib aga tuua rohkem negatiivseid tagajärgi kui kaalutletud, läbimõeldud ja veidi aeglasem tegutsemine