.. ta oli kuidagi imelik. Ta ei teadnud täpselt, mida tahab, kes on ja imelikul kombel kas on? Mõnel hetkel oligi teda raske mõista, sest ta fantaseeris ja rääkis iseendaga, mis ainult temale endale mõistetav võis olla. Muidugi saab raamatule seda sama ette heita, et vahepeal läheb asi segaseks ja raskestimõistetavaks, aga minu nägemus on, et taoline segadus ja otsusekindlusetus peaks edasi andma tolleaegse inimese segadust seoses omariikluse tekkega ja uue eluga harjumisega. Peategelane oli siiski suurema osa oma noorusest elanud nõukogude ajal ning mäletas väga hästi nii vorstijärjekordi kui vaesust, mida tundma pidi, rääkimata represseeritusest mõttemaailmas. Mulle meeldisid väga meenutused lapsepõlvest, vanaemast ja noorusest. See justkui lisas raamatule tõsidust, teatud hetkedel ka huumorit. Huumor oli minu arvates musta laadi, aga mis seal ikka, see oli hea must huumor. Küll aga ei saa huumoriks pidada kuritegu, mis korda saadetakse
mõelda. (lause kehtib kui olen õieti aru saanud, mille üle eksistentsialistid filosofeerivad) Pascali tekstid Blaise Pascal peab inimese loomuseks harjumist. Pascal toon oma filosoofilistes tekstides välja, et inimene juba lapsena harjub erinevate õpetussõnadega, mida vanemad temale räägivad. Näiteks olema viisakas, käituma korralikult, mitte panema käsi kuumale pliidile. Pascal mainib, et isegi eriala valik on seotud harjumisega. Kui meile lapsest saati räägitakse, et õpetaja amet on auväärna ja tore siis me hajume selle mõttega ja hakkamegi õpetajaks. Harjumine takistab Pascali meelest ka uuete teadmiste pealevoolu kuna hajutud väärate teadmistega on kergem edasi minna. Näiteks kui lapsest saati on öeldud, et inimene on loodud jumala poolt siis on kergem edasi liikuda selle sama mõttega, kui hakata seda asendama evolutsiooni teooriaga. Ta
N: selgsõudur reageerib veepinna vibreerimisele, ta lõpetab selle vastu huvi tundmise, kui seda toimub ühes kohas stabiilselt. Kui ärritamine lakkab mõneks ajaks ja algab uuesti, siis selgsõudur reageerib sellele. Samamoodi kui vibratsioon toimub uues kohas. Seega putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei ole vaja tema motoorse tegevuse katkemist, vaid ärrituste katkemist. Antud juhul pole tegu millegi ammendumisega, vaid harjumisega. Harjumine – käitumusliku reaktsiooni ärritajaspetsiifiline nõrgenemine selle konkreetse ärrituse kestval kordumisel, kui sellele ärritusele ei järgne mingit isendile olulist tulemust. Sensitiseerumine - mõnda tegevust, mis on varem juba mitu korda käivitunud, on edaspidi hoopis kergem sooritada. Coolidge efekt – käitumine algab uuesti, kui ärritus teiseneb. Käitumist esilekutsuvate sisemiste ja väliste tegurite aditiivsuse eeldus ja tänapäevased seisukohad selle suhtes
annaabi.ee 
