Näiteks spetsiaalsed riided a la tunked ja joped ehitajatele, mida võib näha ehituspoodides. Nende eeldamine ja olemasolu õigustab end, kuna liibuvas siidsärgis ja kallites kingades tellingutel ronimine oleks absurdne ja need esemed saaksid kergesti rikutud, mistõttu oleks tegu raha raiskamisega. See poleks mõistuspärane. Kuid kuidas teeb tavalise inimese töö või suhtluse naeruväärseks (või tegelikult harjumatuks) tavaliste igapäevariiete a la teksade ja t-särkide kandmine, kui need ei saa loogiliselt võttes lõpptulemust mõjutada, kui just tegu pole modelliga, kes peab hoopis teiste riideid demonstreerima..? Mõeldes ratsionaalset, ei saa inimese vaimset suutlikkust määrada asjaolud, et puuvillane, lühikeste käistega ja värvilise ning vahel humoorika trükisega riideese ülakeha katteks ja näiteks jämedama koega võib-olla kulutatud stiilis ja madala
aasta juunis, mis muutis eestlaste elus nii mõndagi ja seda just paremuse poole. Tuli taastada meie pangasüsteem ja ka uue krooni käibelevõtmist tuli kavandada pikka aega ning läbimõeldult, et rahareform ja rahavahetus sujuksid ilma takistusteta. Nüüd, kui oleme ka krooniga hüvasti jätnud ja tervitanud eurot, on muudatused väga suured. Eurost loodetakse peamiselt majanduskasvu ja kardetakse hinnatõusu. Kõige ebameeldivamaks peeti mündimajandust ning kõige harjumatuks näha pangakontodel nii väikest raha numbrit. Kuid kindlasti ei ole euro kasutuselevõtt eestlaste jaoks midagi uskumatut, sest peale nii mitmeid rahavahetusi osatakse juba ette kujutada, kuidas kõik toimub ning teatakse, et kui rahvas on suutnud harjuda kõikide teiste rahadega, siis küll ajapikku harjub ka euroga. Elu läheb ikka edasi, olenemata rahast. 28 KASUTATUD KIRJANDUS 1
Tõnni vakkadesse. 14. saj. kanti veel muinasaegseid nimesid. 15 saj. lõpul saadi eesti keelde mugandatud kristlikke nimesid (Andres, Jaan, Mart, Mihkel). 13 saj. asendati põletusmatused surnute matmisega kirikute juurde (rohkesti maeti ka kõlakalmetesse). Austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis usk taevasse ja põrgusse ning kurjadesse jõududesse. -3- Uueks harjumatuks põhimõtteks oli kaks vastandit: hea ja kuri, vale ja õige. Katoliku jumalateenistused olid ikka veel ladinakeelsed. Ordu aja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI SISEPOLOIITIKA 1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347 a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. 14. saj
annaabi.ee 
