Enamus kihelkondi oli omakorda ühinenud maakondadesse. Tõenäoliselt korraldasid maakondade asju paljud kihelkonnavanemad ühiselt. Sellele osutab ka, et 13. saj alguseks oli enamik maakondi alles kujunemisjärgus. 13.saj alguses Taani võimu alla läinud Eestimaa osa hõlmas kolm muinasaja lõpu maakonda Revala, Harju ja Virumaa. Veidi enam kui 100 aastat kestnud Taani ülemvõimu ajal muutus Põhja- Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning idapoolseks Alutaguseks. Selliste muutuste aluseks oli kolme uue administratiivse keskuse kujunemine Tallinnas (Reval), Rakveres (Wesenberg) ja Narvas, millest igaühega liitus oma haldusringkond. Kihelkondade eesotsas seisid vanemad, kuid pole selge, kas oli tegemist külavanemate kollegiaalse juhtimisega või oli kihelkonna etteotsa valitud üks vanem
valitsema hakkab (ise valitseda). Arvatavasti tahtsid Rootsit, sest abi mindi paluma Turu foogtilt (Rootsi võimudelt). Samas ei saanud teadmata olla ka see, et Soomes polnud maade läänistamist: soomlased jäid oma maa peremeesteks. Jüriöö ülestõus puhkes Põhja-Eestis, Harjumaal, Virumaal ja Rävalas. Pärast muistest vabaduvõitlus sulasid Harjumaa ja Rävala kokku Harjumaaks (Taani valdused). Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem alagas ülestõus ka Saaremaal: 3 kuud nende vahel siis. Miks algas Saaremaal ülesõus 3 kuud hiljem kui Läänemaal? Ei tea, reaalset vastust pole. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprill 1343 uue majandusaasta algus. On välja pakutud, et eestalsed tahtsid seda uut aastat alustada Jüriöö ülestõusuga.
suurust adramaades me teame tänu sellele, et need arvud on fikseeritud Taani maaderaamatus. Saaremaa hinnatud 300, Harju 1200, Rävala 1600, Virumaa 3000 adramaale. Torkab silma Saaremaa suurus - 13. sajandil oli rahvarikas ja jõukas - Saare-Lääne piiskopkonna hind oli ka ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes teiste piiskopkondadega. Hiljem maakonnad laias laastus hakkavad vastama uutele võimujaotustele, Harjumaa ja Rävala sulavad kokku Harjumaaks. Läänemaa ja Saaremaa ning 13. saj praktiliselt asustamata Hiiumaa moodustavad Saare-Lääne piiskopkonna. Pm samadel printsiipidel toimus maade jagamine ka Läti alal. Eestimaa hertsogkonda lakkas olemast 14. saj keskpiagas, pärast seda jagunes keskaegne Liivimaa: kõige suurem Ordu riik - 67 000 ruutkm, Riia peapiiskopkond 18 000rkm, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond 4500rtkm. See kajastab ka vastavate riikide
annaabi.ee 
