külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused: Tüvi: koor hallikaspruun, väikeplaatjas, kestendav ja eralduv Oksad: tugevad, hele või kollakaspruunid, karvadeta, nõrgalt läikivad, tugevate okkanäsadega. Pungad: suured, 6...12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178. Enamus meil praegu parkides kasvavatest suurtest hõbekuuskedest
liikidel madal sisselõige. Kinnituvad ühekaupa ümardunud alusega otse võrsele. Okka alumisel küljel asuvad lumivalged kuni valjkasrohelised õhulõhevööd, osadel liikidel õhulõheribad ka peamisel küljel, eriti tipuosas. Paljudel liikidel on okkad kammitud kahele poole võrset, et paremini päikesevalgust neelata. Täisvalguses võivad okkad olla ka ülespoole kaardnud või asuvad harjasjalt. Võrsed ruljad, siledad, liigiti karvased või paljad. Võra tihe, kitsas- kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega. Võratipp vägaterav. Võra on tihe varjutaluvate liikidel. Mõnedel liikidel ulatuvad võraoksad maapinnani. Koor õhuke ja sile, rohkete vaigumuhkudega, vanades vähe lõhenev või pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta
pikad nagu männil, kuid 1- kaupa) Okkad: Võrse tipu poole suunatud; Kammitud 2-le poole; V-kujuliselt; alt valged; Harjasjalt; suht.lühikesed (1...2 varjus nõrgalt kammitud alt hallikasvalged pealt õhulõhedeta cm); alt lumivalged Abies arizonica, Abies balsamea, Abies veitchii Abies fraseri, A.sachalinensis, A.sibirica A.alba(haruldane) A.koreana
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 23 Pungad koonilised, pruunikaspunased, (nõrgalt) vaigused. Käbid 8...12 cm pikad, kahvatupruunid, kattesoomused seemnesoomustest tunduvalt väiksemad. H=30...35 (37) m. Kasvab looduslikult Kaug-Idas Primorje krai kõige lõunapoolsemas osas ja Põhja-Koreas. Võrdlemisi väikese areaaliga liik. Eestis vähelevinud. Abies fraseri (Pursh) Poiret Fraseri nulg Okkad püstised, harjasjalt, pealmised sageli tahapoole kõverdunud, laiad, tipp kaunis kandiline, alt valged, okaste tipuosa õhulõhedega. Võrsed tihedalt punakate karvadega. Pungad väikesed, kerajad või piklikümarad, tugevalt vaigused. Käbid on väikesed, 4...7 cm pikad, läbimõõt 2...2,5 cm. Seemnesoomused sinakasmustad, väikeste kollakate karvadega. Tipust on käbid vaigust valged. Kattesoomused on pikalt väljaulatuvad ja tagasikäändunud, kollakad. Seemnetiib kollakashall. H kuni 20 m
annaabi.ee 
