haakejalgade tüüpi. Tundlad on 3-5 lülilised Jalad on enamasti jooksujalgade tüüpi nendega haistavad ja kombivad Jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad niitjad, umbes sama pikad kui keha jooksujalad hösti arenenud, lühikesed ei ole lühiksed jooksujalad harjasega, vaid kolmest lülist koosnevad tundlad peenikesed, mõnikord väga pikad või pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga ületades isegi looma keha pikkuse. Tundlad on lühikesed, Jalgu on kolm paari kõik on hästi arenenud TIIVAD ARENG eestiivad moodustavad sarvjad või nahkjad tiheda soonestusega kattetiivad, vaegmoone
Euroopa lühisabalised jämevillalambad (nn. maalambad, nende hulgas ka eesti maalammas). Mufloonile lähedased liigid Väike-Aasias ja Kesk-Aasias andsid aluse pikasabalistele kodustatud lammastele (meriino lammas). 10 . hobuse ja sea ulukeellased ja sugulased · Euraasia uluksiga (Sus scrofa) on levinud laialdasel territooriumil Euroopa ja Aasia põhjaosas. Ta on suur (kaalub kuni 200 kg, turja kõrgus 90-95 cm), kaetud pika tumepruuni harjasega, elab metsades, mäestikes, jõgede ja järvede kallastel. Kolju on tal pikk, sirge näoosaga. Euraasia ulukseast põlvnevad Euroopa lühi- ja pikakõrvalised kohalikud sead ning osa Põhja-Hiina sigu. Kaguaasia uluksiga (Sus stradiosus) on levinud Vaikse ookeani saartel ja Aasia mandril (Lõuna-Hiinas, Indo-Hiinas, Indias). Ta on Kagu-Aasia kodustatud sigade esivanemaks. Kolju ninaosa on lühike ja nõgus.
Suurtelt pindadelt kogu värvi eemaldamiseks võib kasutada keemilisi vahendeid, mis kergendavad vana värvi eemaldamist. Hiljem kogu pind puhastatakse lahustiga. Vana värvkatte ülevärvimisel tuleb alumine pind enne puhtaks pesta, kuivatada. Kergetest sulamitest, alumiiniumist ja tsingitud pindade värvimisel peab olema ettevaatlik, et ei vigastaks tsinkkatet või metalli pealispinda. Tuleb kasutada alumiinium kaabitsaid, kõva harjasega harju, nürisi metallist pahtellabidaid, peent liivapaberit. Puupind peab enne värvimist olema puhas, kuiv, sile, rasvaja õlilaikudeta. Esmakordselt värvitava pinna niiskus ei tohi ületada 15%. Oksa- ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2 – 3 mm sügavuselt. Suuri vaiguseid pindu tuleb pesta kristallilise soola lahusega, mille järel tuleb puit katta naturaalse värnitsaga. Seda tuleks teha soojal päikesepaistelisel
Ta on pika kere, sirge selja- ja kõhujoonega. Pea on kesk-mise suurusega, koon pikk ja sirge või nõrgalt nõgus, kõrvad lontis ning ulatuvad mõnikord kihvadeni. Käel on keskmise pikkusega, ühineb kerega sujuvalt. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega, laudjas sirge, singid sügavad ja täidlased. Jalad on tugevad. Udar ja nisad on hästi arenenud, nisasid on tavaliselt 12-14. Nahk on elastne, valge ja käetud valge või kollakaläikelise harjasega. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. Eesti peekonitõugu sead kasvavad ja arenevad kiiresti. Täiskasvanud suguemiste kehamass ulatub 250 kiloni, täiskasvanud sugukultide keha-mass 300 kiloni. Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides: seljapeki paksus 9,9 mm, ööpäevane juurdekasv ( 0 100 kg-ni) 639 g/ööpäevas, seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 58,7 mm, viljakus 11,7 põrsast pesakonnas.
annaabi.ee 
