Samal ajal kurdab Ilmaneitsi, et ta kaotanud sõrmuse kaevu. Kalevipoeg läheb sõrmust otsima, samal ajal sortsid viskavad kaevu veskikivi. Kalevipoeg ei leia neitsi sõrmust, küll on tal sõrm pistetud veskikivi august läbi ja ta pakub neitsile seda. 11. LUGU LAUATOOMINE ÜLE PEIPSI. MÕÕK VARASTATAKSE. MÕÕGA NEEDMINE. VÄIKEMEHE SEIKLUS. Kalevipoeg sammub läbi Peipsi Venemaale. Peipsi rannal varitseb sortsi soost mehike, karvane ja harjaline, aga tal on palju tarkust, võlusnade seadmise oskust, arstimisväge. Sorts seadis tuulesõnad teele, et Kalevipoja teekonda raskemaks muuta. Kalevipoeg vaid naljatab sortsi püüde üle, tal on lauakoorem, mis ta Pihkvast ostnud, juba üle Peipsi toodud. Kalevipoeg tahtis sortsile sõitu teha, aga see jõudis pakku minna. Kalevipoeg siis heitis puhkama. Sorts hiilis ligi, mõtles varastada Kalevipoja mõõga. Mõõk lebas maas, ega lasknud end liigutada
Küpsete muldade kündmisel peetakse sobilikuks künniagregaadi liikumiskiiruseks 4,5...7,5 km/h ja vähese veesisaldusega muldadel kuni 6 km/h. PRAKTILINE KÜNDMINE Kündmise agrotehniliste nõuete teadmise ja rakendamise kõrval on teiseks tähtsaks osaks praktiline kündmine. Küntud põld peab olema kogu põllu ulatuses ühtlases sügavuses küntud. Adra töökäigud peavad olema liibunud (ei tohi olla nn. peenrasse kündi) ja künni pealispind harjaline. Kergete muldade kündmisel tuleks ader komplekteerida tihendusrullidega. See tagaks sileda künni, mis on sobilik põimagregaatse teraviljakasvatuse tehnoloogia kasutamisel. Enne sügiskündi kontrolli atra ja vajadusel teosta vajalik detailide remont (vahetus). Adra haakimisel traktori rippsüsteemiga jälgi, et veoaisade vahelised pingutused ei oleks väga pingutatud. Ader peaks saama (rippasendis) külgsuunas liikuda 5...10 cm. Teiseks tuleks kontrollida atra tööoludes. Künniasendis (s
Kuulub soosõnajalaliste sugukonda. Kasvukoht: sood, lodud, lodumetsad, kinnikasvavad järvede õõtsikud. Soosõnajalg on pika musta risoomiga mitmeaastane eostaim. Leheroots on ilma sõkalsoomus- teta, leht ise 20-50 cm pikk. Lehelaba on üldkujult süstjas, kitsam kui teistel meie sõnajalgadel, lihtsulgjas, heleroheline ja õrn. Eoseid kannab juulist septembrini. SUGA-SÕNAJALG Dryopteris cristata; drys tamm, pteris sõnajalg; cristata tutiline, harjaline. Kuulub sõnajalaliste sugukonda. Kasvukoht: soodes, rabaservades, rabastuvates metsades. Suga-sõnajalg on mitmeaastane, pikliku, rõhtsa risoomiga eostaim. Lehed on 20-40 cm pikad, helerohelised, mõnekaupa hõredas kimbus, pisut jäigad. Leheroots on labast pisut lühem ja tihedalt kaetud sõkalsoomustega. Alumised sulglehekesed üldkujult kolmnurksed, sulgjalt lõhestunud; keskmised lehekesed kitsasmunajad, sulghõlmised. Eoseid kannab juulist septembrini.
annaabi.ee 
