:_2 v 0 1 2 3 4 5 n : | | | | l - | Joonesfada nulde horisonfaa[ideplaan, kui harjajoon-on nSiratud ldigugaAB ja ndlvade kaldenurkon q. 5 * - .''rt.. - ,/ t , / / it,tt' (
Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5); b) kalle l:2. Joonise nd6t'kava Ml;100, 16. o l .tc 0 I 2 3 4 5n + Joonest'ada nulde horisontaalide plaan, kui harjajoon 0n nddrafud ldiguga AB ja n6lvade kaldenurk on e. 5 012345n L-l---+-i=----+:=-r Joonesfada nulde horisonfaalide plaan, kui harjajoan on nddrat'ud kruvijoone l/4-keeruga ja ndlvade kalle on l:l /6,0/..to 0' .:."' ltttti 5n @ Joonesfada 3 n sAgavuse s[ivendi ndlvade plaan. S[ivendi pdhi ja ndlvade kalded on antud joonisel. rltttr
Joonesfada kaldpinna a horisont'aalide plaan, kui on ant'ud jdlqloon (0-horisonfaat) ja a) punkf A(5); b) kalle l:2. Joonise nd6t'kava Ml;100, 16. o l .tc 0 I 2 3 4 5n + Joonest'ada nulde horisontaalide plaan, kui harjajoon 0n nddrafud ldiguga AB ja n6lvade kaldenurk on e. 5 012345n L-l---+-i=----+:=-r Joonesfada nulde horisonfaalide plaan, kui harjajoan on nddrat'ud kruvijoone l/4-keeruga ja ndlvade kalle on l:l /6,0/..to 0' .:."' ltttti 5n @ Joonesfada 3 n sAgavuse s[ivendi ndlvade plaan. S[ivendi pdhi ja ndlvade kalded on antud joonisel. rltttr
Kriivad on pigem kitsad, laiusega paar-kolmkümmend meetrit, üksikutel juhtudel üle saja meetri laiad. Kriivad on kujunenud valdavalt loodekaarte tuultega, mistõttu on need kirde-edelasuunalised. Seepärast on kriivadel kagupoolsed nõlvad järsemad ja liigestamata, seevastu loodepoolsed vastasnõlvad on laugemad ning liigestatud mitmesuguste kühmude ja kuplitega. Kriivadele, mille loodenõlv pole liigestatud, on omane tasane ja sirge harjajoon. Mida liigestunum on seljak, seda kaarjama kujuga on kriiva. Tasase harja ja sümmeetriliste nõlvadega seljakud on enamasti sirgjoonelised. Eeltoodut arvestades saab Alutaguse luited jagada kaheks: kaarjad, 1)liigestatud loodenõlvadega kriivad ning 2) vallilised, sirge harja ja enam-vähem sümmeetriliste nõlvadega kriivad. Kriivade vanus on raske määrata, sest need on eoolset setted ning orgaanilise materjali materjali sisalus on neis väike. Samuti on ka setted ümber paiknenud
tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets d – ümarkeere, kui keerme profiiliks on poolring Terminid keere – резьба lõikumine – пересечение keerme harjajoon – линия уровня вершины резьбы ruutkeere – прямоугольная резьба keerme põhjajoon – линия уровня впадины резьбы trapetskeere – трапецеидальная резьба kolmnurkkeere – треугольная резьба ümarkeere – круглая резьба Sele 65. Keermete liike: a – kolmnurkkeere; b – ruutkeere; c – trapetskeere; d – ümarkeere
annaabi.ee 
