hariduse, religiooni kui välismaailmas toimuva suhtes. Eestlane hakkas liikuma järk-järgult üha enam harituse suunas. Kõige olulisemaks Jannseni tegevuse ajaks võib mõnes mõttes pidada rahvusliku ärkamisaja algust. Jannseni eestvedamisel asutati 1865.aastal Tartus laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", kus ka esimesed eestikeelsed näidendid ette mängiti. Seega võib öelda, et tänu Jannseni algatusele sai eesti rahvas hakata käima näidenditükke vaatamas, mis lisaks harivale küljele pakkusid ka meelelahutuslikku osa ning üleüldse võimalust igapäevasele rutiinile vaheldust leida. Üsna kõneväärne on seegi, et just tänu ,,Vanemuise" seltsi olemasolule loodi 15 aastat hiljem rahvuslik teater. Selts oli väga oluline ka selle poolest, et selle eeskujul hakkasid tekkima ka väljaspool Tartut erinevad muusika- ja lauluseltsid ning laenuraamatukogud. Eestlased haritus kasvas veelgi ja muututi üha sotsiaalsemaks ning ,,Vanemuise" seltsil oli
mis on teoreetiliselt korrektne. Vastavalt Rortyle on pragmatism pigem praktika kui teooria . sõnavara. See keskendub pigemini tegudele kui kontemplatsioonile Pragmaatikud raamivad . küsimusi selle kohta, mis on õige, lähtudes sellest, mis on kasulik Nad küsivad: "Millise muutuse toob see uskumus sinu käitumisse?". Sel alusel kutsub Rorty üles harivale filosoofiale. Keel omakorda on tööriist: märgid ja helid, mida inimolendid kasutavad selleks, . et saada seda, mida nad tahavad Rorty pragmatismil on teaduse seisukohalt kaugeleulatuv tähendus. Tsiteerides John Dewey'd pakub ta välja loobumise ideest, mille kohaselt teaduse eesmärk on produtseerida mudeleid, mis reaalsusele täiuslikult vastaksid. Selle asemel peaksime mõistma, et teaduslik diskursus on vaid üks sõnavara teiste seas.
· Motoorne õppimisvõime Keskmistumse trend · Äärmuslikud omadused on harvad ja paljundamise käigus pigem kaduvad toimub keskmistumine Võiks arvata, et ,,tarkadel" vanematel sünnib tark laps, aga see pole reeglina nii (vaata Lamarcki ja Darwini vaidlus) Samas võib intelligentsetel vanematel olla keskmisest intelligentsemad lapsed, aga mitte tänu geenidele vaid tänu harivale keskkonnale · Samuti ei pea populatsiooniga võrreldes lühikest kasvu vanemate lapsed olema sama lühikesed nad on pigem ,,sarnasemad" populatsiooni keskmisele · Ehk kui visata nooli 20 korda märklaua poole ja sul õnnestub 18 korda tabada kümnesse, kui suure tõenäosusega suudad seda korrata või isegi parandada? · Pärilikkus on statistiline (s.t. juhuslikkusega mängiv) fenomen Populatsiooni enamus
annaabi.ee 
