Kuid miks just noored? Seda seepärast, et noor indiviid ei tunne veel seda niinimetatud õiget tööelu, ja talle on lihtne läheneda just sellest suunast, kust nad on kõige haavatavamad. See tähendab, et mida rohkem raha sa pakud, seda suurem on sanss, et ta võtab selle koha vastu. Loomulikult on see variant kõige lihtsam kuid sageli esineb sellel ka paar miinust. Nimelt tänapäeva noored on haritud inimesed kui mitte hariduselt siis harituselt. Nende infokanaliteks on meedia erinevad osad: televisioon, internet, raadio, ajalehed ja ajakirjad. Need on kohad kust nad ammutavad informatsiooni välismaiste töökohtade kohta. Nad uurivad kõiki plusse ja miinuseid ning sageli satub neile kätte ka hulgaliselt valeinfot. (See on see, mida levitatakse selleks et tööjõud ei läheks riigist välja.) Loomulikult kaasnevad välismaise töökohaga ka ohud. Tihtipeale esineb mitmeid tööandjaid,
tõstmiseks ja stressi leevendamiseks paluti lõpuks psüholoogi abi. Siinkohal rõhutaksingi, et kõik lapsed ei ole valmis võistlema teadmiste nimel ja iga lapsevanem peab endale aru andma oma lapse võimekusest. Tuginedes K. Uusikyläle, et meid armastataks lihtsa inimesena, mitte sellepärast, et keegi on andekas, siis arvan- inimesi ei armastatagi andekuse või saavutuste pärast. Andekus ja edukus on lihtsalt elu paratamatu tulem, mille erinevatesse kastidesse me oleme oma harituselt jagunenud aga armastatakse meid ikka sellisena nagu me oleme. Lasteaias teeb muret nii agresiivsus kui ka arglikkus („Õpetajate Leht“ 26.09 2014 M. Parijõgi) Olen antud murega täiesti päri.Lasteaia töötajana olen täheldanud laste agresiivsuse ja arglikkuse äärmuslikke ilminguid. Agresiivset last on äärmiselt raske ohjata, mõningatel juhtudel ei ole laps kodust kaasa saanud turvatunnet, armastust, hoolivust, piisavalt tähelepanu. Lapse tunded on kasvanud väga suureks
poliitiline dimensioon; majanduslik ja kultuuriline dimensioon; sümboolne dimensioon. Kolme dimensiooni koondumine või haraliolek iseloomustab erinevaid ühiskondi. Stabiilse pikaajalise arengu tulemusena koonduvad poliitiline, majanduslik ja sümboolne dimensioon ühe ja sellesama tippkihi kätte. Sel juhul võib oletada, et inimene, kes on tipus jõukuselt, on tipus ka harituselt. Kuna tal on tipusolemiseks piisavalt sümboolset kapitali, siis on tal võimalus omada ka poliitilist mõju. Turbulentsele ühiskonnale võib aga olla üsna ise- loomulik, et ühiskonna silmis on rikkad rumalad, võimulolijad ebamoraalsed ega oma sümboolset kapitali. Samas pole tarkadel võimu ega raha. Tänapäeva riikides on kujunenud üsna selge suletud võimueliidi kiht. Taustaks on ühis-