seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus. Majanduskodanlus- tööstus ettevõtete omanikud, ettevõtjad, pankurid, kirjastajad, kompaniide ja manufaktuuride omanikud- isikud, kellel oli väga plaju raha, elasi linnades, kuid polnud ajalooliselt linnakodanikud(kuid jõukamad, kui need kelle käes võim oli), pm kapitalistid. Haritlaskodanlus- arstid, ajakirjanikud, advokaadid, professorid, nende arv üha
(marksistidel ,,kodanlik revolutsioon" ,,Kodanluse revolutsiooni" küsimus · Kahtlemata teenis kodanluse emantsipatsiooni eesmärke, aga · Tänapäeval enam ei usuta, oleks olnud kondakujuline seisuslik konflikt (või klassikonflikt) · Veendunud revolutsionääride hulgas oli nii aadlikke, vaimulikke, talupoegi ja alamklassi esindajaid · Revolutsiooni kodanlased olid juristid ja ametnikud = haritlaskodanlus · Ärimeeste roll oli väike Tõlgendus... · Iga ametlik seisus koosnes väga erinevatest gruppidest · Seisused olid sisemiselt heterogeensed (varanduslikud vahed olid suured) · Prantsuse seisuslik ühiskond oli hakanud mõranema ja muutuma juba enne revolutsiooni! Tänapäeva tõlgendus I Eliit · Alustajad generaalstaatidel moodustasid uut moodi ühiskonna eliidi, mis ületas vanad seisuslikud piirid · Uus eliit oli haritud, jõukas ja mõjukas
Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus) Majanduskodanlus oli kasvav nähtus ja nad olid tööstusettevõtete omanikud, kaubandusega tegelejad, ettevõtjad ja pankurid, kirjastatad jne. Teiseks olid haritlased ja teenisid elatist arstidena, advokaatidena, ajakirjanikena, professoritena jne. Nende riietud ja eelistused olid linnakodanlikud, aga nad ei olnud kodanikud. kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. Nad ei kuulunud gildidesse, nad olid tohutult rikkad. Sageli olid nad jõukamad, kui kodanikkond, kes
annaabi.ee 
