müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg noorem rauaaeg 11 12 saj Maaharimine kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Elamud suitsutuba, ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muinasusund PÜHA kõik seletamatu.
Lehtedel, kõrtel ja pähikutel tekivad heledad laigud, millel hoolikal vaatlemisel võib näha musti punktikujulisi eoslaid. Ennetatav ja agroteehniline tõrje Taimejäänuste kündmine aitab vähendada nakkatumise allikaid.Peamine allikas – taimejäänused, mullas peaaegu ei säili. Nii viisi kõik mullaharimis viisid, mis seotud taimejäänuste koristamisega on kasulik.Spoorid saavad liikuda ka tuule abiga, sellepärast parem, kui kasutatakse selle agrotehniline harimisviis kõikjal kohal, sõltumatu regioonist. Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine
Suur paisumine vigastab taimi; paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mulla struktuuri (taimejuured purunevad). Paisunud pinnase kobestamine seiskab pinnalt aurumise ja loob jämedamad poorid, kus pindmises kihis on õhk. Viljavaheldus Maa tahab puhata miks mullad väsivad? - üldine mulla vaesestumine toite- ja mikroelementidest - mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine üht liiki harimisviis võib mõjuda negatiivselt, näiteks mulla struktuursus halveneb, muld tiheneb ja saagikus väheneb - soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks eriti just probleemsete kultuuride puhul (peet, ristõielised) peame olema ettevaatlikud - ohtlike umbrohtude paljunemine näiteks kartulipõllul on probleemiks põldmünt, mille risoomid on väga õrnad; mida intensiivsemalt me kartuli kasvatusega tegeleme seda