informeeritud otsustuste tasandil; – vastutus haridussüsteemi funktsioneerimise ja arenduse eest on riigil, madalamail haldusastmeil saab võtta vastutuse vaid juhul, kui neile on eraldatud (või on olemas) vajalikud ressursid (aeg, raha ja kompetents). Optimaalse ressursikasutuse töötab välja haridusökonoomikaga tegelev üksus; – Eesti riik vajab süsteemseid haridusuuringuid ja asjaomast institutsiooni vähemalt üld- ja kutsehariduse teenindamiseks; – eesti keele, eesti hariduse sisu ja koolikorralduse kaitseks tuleb tegelda hariduse ökoloogiaga, mis säilitaks ratsionaalse Eesti koolikultuuri põhiväärtused ja välistaks juhuslikud, kuigi kooliuuenduslikuks kuulutatud reformid. Käesoleval ajal on haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument elukestva õppe strateegia
Teades valdkonda ja märksõnu, leiab interneti otsinguga palju statistilisi andmeid erinevate ministeeriumite, ülikoolide ja muuseumite kodulehtedelt. Heaks näiteks oma valdkonna uurimuste ja andmete koondamise kohta on Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv http://www.psych.ut.ee/esta/ ja sotsiaaluuringute andmebaas http://www.sotsioloogia.ee/esta/rihu_database.html, kust leiab rakenduslikke interdistsiplinaarseid haridusuuringuid ja andmeid. Ajalooliste tööde puhul on tähtsaks allikaks Rahvusarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/ oma arvukate andmebaasidega, kust saab internetis otsida fotosid ja digiteeritud dokumente või ka kohale minna, et uurimissaalis originaaldokumentidega töötada. Eesti keelega seotud teemade uurijatele on abiks Eesti Keele Instituudi keelekogud ja andmebaas, sh Eesti kohanimede andmebaas. Andmebaasidest saadud statistiliste andmete kasutamisel tuleb alati silmas
laste kasvatuses 25 aastat". See naine oli leedi Plowden, informaalse kooli häid külgi propageerinud komitee esinaine, kellest tagantjärele tehti Inglise algkooliõpetuse probleemide põhjustaja. Ka tollane haridusminister Kenneth Clarke ründas kahes avalikus kirjas lapsekeskse kasvatuse õpetusmeetodeid ja Plowdeni komitee aruannet. Kui lisada, et ka peaminister John Major ei usaldanud pedagoogilisi teooriaid ja haridusuuringuid, siis on arusaadav, miks informaalne kool hääbus ja uuskonservatism võitis. Juhani Hytönen (1993) üldistab oma monograafias põhjused, miks idealiseeritud, romantiline arusaam lapsekesksusest nii Inglismaal kui Ameerika Ühendriikides taandus ja oma mõju kaotas. Romantiline arusaam asetas vastastikku lapse ja ühiskonna ning lapse ja traditsioonilise kooli, väites, et esimene on tervenisti hea ja teine tervenisti paha.
annaabi.ee 
