EKSAMIKÜSIMUSED 2012 Haridusuuringute alused ja meetodid (Heidmets)
tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. 21. sajandi üleilmne probleem on infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on uuritud sadades tuhandetes teadusprojektides, selle kohta on avaldatud palju monograafiaid ja artikleid. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üks mahukamaid haridusuuringud. Infoühiskonnas on teadmised olulisim kapital. See, kes kontrollib hariduse arengut, hoiab ohjes ka progressi, olgu selleks siis kogu inimkonna progress, rahvusriigi suur konkurentsivõime või personaalne edukas karjäär. Infoühiskonna eelised on tagatis majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige olulisem inimeste elukvaliteedi parandamisele. Sestap on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsusele esmatähtis. Ühtlasi on infotehnoloogia rakendamine tõhustanud
õppimist. Kuidas on nende nähtustega seotud kasvatus, koolitus ja õpetus? Kasvatuslik uurimistöö peaks olema tugevalt eesmärgipärane. Uurimistöö võib olla teoreetiline ja praktiline. Teadus ja uurimispõhist arendust on peetud väga tähtsaks – püüe süstematiseerida kooli ja kasvatusega seotud teadmisi. (mikro ja makrotasand) Kasvatusfilosoofia loob aluse kasvatustegevusele, ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga
planeerimist puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega. Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks. Haridusuuringute valdkonnad Paljude kasvatusprobleemide lahendamiseks on vältimatu kasvatusteaduse eri valdkondade koostöö. Haridusuuringud. Võime rääkida kolme tüüpi haridusuuringutest: baasuuringutest, arendusuuringutest ja hinnangu-uuringutest. Pereuuringute valdkonnad Paljudes uurimistöödes püütakse lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme, nendest probleemidest on huvitatud ka teised teadusalad, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja teised ühiskonnateadused. Pereuuringute tähtsus. Kodusele kasvatusele suunatud uuringutel alati olnud tähtis koht
annaabi.ee 
