10 aastat süstemaatilist tööd ning kõik koolid, kes praegu ei kuulu selgelt eristuvate kuvanditega tunnustatud koolide hulka, peaksid oma turundusega kohe pihta hakkama. Muidu ei ole õpilaste arvu hoogsa vähenemise hetkeks teie kooli enam olemas. [1] 2. Kõrgkoolide turundus Turumajanduses esineb üldkasutatavaid tooteid ja teenuseid, mille tootmist ja pakkumist finantseerib üks osa elanikkonnast (maksumaksjad), kuid tarbijateks on teine osa (näiteks, haridusteenuste kasutajad). Pakkudes üldkasutatavaid teenuseid, on haridusasutused seotud kahe turuga. Kõrgkool pakub üldsusele kindlat sorti haridusteenuseid, mida tarbivad õppurid ja tudengid, teisalt esitab ta oma tegevuse tulemusi tööturul, mille tarbijateks on ettevõtted ja erinevate majandusharudega seotud asutused. Selline kahepalgelisus tekitab suhteliselt palju segadust kõrgkooli toodete ja sihtgruppide määratlemisel.
...............40 3.2.4 Sektorisisese võrgu tõhusus...........................................................................41 3.2.5 Sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus......................................................41 3.2.6 Kultuuriainese levitamine...............................................................................42 3.2.7 Kultuuriturismi tugi..........................................................................................42 3.2.8 Haridusteenuste pakkumine...........................................................................43 3.2.9 Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks.......................................43 3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele.................................................44 3.2.11 Toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine...............................44 3.2.12 Veebikasutuse propageerimine sektoris......................................................
2.2 Probleem Probleem seisneb eelkõige vajaka jäävas oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemis. Kuid on veel hulga probleeme tänases Eestis, mis on järgnevad: 1. Kõige suuremaks takistuseks majandusarengus on adekvaatse ettevalmistusega töötajaskonna nappus ja seda nii Eesti ettevõtjate kui ka välisinvestorite arvates. Samuti ei ole tööandjate ja haridusteenust pakkuvate osapoolte koostöö nii haridusteenuste struktuuri, mahu kui ka sisu planeerimisel piisav. 2. Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast ei oma erialast ettevalmistust, st nad on üldkeskhariduse või madalama taseme haridusega ja seda eriti nooremates vanusegruppides (25-35 eluaastat) (Haridus- ja teadusministeerium, 2015, 1). Kõige raskem on tööturule pääseda 16-19aastastel ning noortel täiskasvanutel vanuses 20- 24. Töö leidmine ja ka selle hoidmine on sellises eas väga oluline