kutseoskuseta noored viimastel aastatel on ka kõrgharidusega noorte hulgas töötus kasvanud. (4) Tuleb tunnistada, et kõrgharidus ei taga kellelegi kindlat töökohta ning see probleem tuleneb tööturu nõudluse ja pakkumise mittevastavusest. See tähendab, et tööandjate poolt on nõudmine mingi konkreetse ettevalmistuseta töötajate järele ning samal ajal sellise ettevalmistusega töötajaid tööd otsimas ei ole. Eri haridustasemetega noorte töötuse määra põhjused on küllaltki erinevad, kuid üldiselt seostatakse neid kas haridussüsteemi inertsuse, tööandjate negatiive eelhäälestuse, noorte väheste teadmiste või alusetult kõrgete ootustega. (4) Kõrgharidus kindlustab küll paremad võimalused tööturul, kuid kui vastava erialaga tööjõu järele puudub majanduses nõudlus, võib suureneda ka kõrgharidusega inimeste töötus. Tekib olukord, kus haritud spetsialistid on sunnitud vastu võtma madalama
haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi. Haridussüsteem - koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest. Haridustasemed - Haridustasemetega on seotud kooliastmed. Eestis on kooliastmeteks üldhariduskoolides 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass. Kõrgkoolis on astmeteks diplomiõpe või bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase; Eestis 9 klassi ning see on kohustuslik alates 7. eluaastast kuni 17. eluaastani); 3) keskharidus (hariduse II tase; Eestis 3 aastat ja see tähendab üldkeskharidust ehk
teistest haridustasemetest eesti keele mitteoskamine siin tõenäosust töötada lihttöölisena oluliselt ei suurendanud. Keskharidusega töötajad, kes olid koos keskharidusega omandanud ka ameti, töötasid olenemata rahvusest või keeleoskusest kõige enam oskustööliste ja operaatoritena. Keskharidusega eestlaste ja eesti keelt oskavate mitte-eestlaste hulgas oli võrreldes teiste haridustasemetega enam teenindus- ja/või müügitööd tegevaid inimesi. Torkab silma, et kõikide haridustasemete puhul siiski oli tegutsemine teenindus- ja müügitöötajana eesti keelt oskamata küllaltki harv nähtus. Jättes kõrvale kõrgharidusega eesti keelt mitteoskavad mitte-eestlased, saab öelda, et kõikide teiste haridustasemete puhul tähendab eesti keele mitteoskamine küllaltki tõenäoliselt oskustöölise, operaatori või lihttöölise ametikohta.
annaabi.ee 
