10% 10% 52% 19% 10% Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus 3 4. HARIDUSTASE Haridustasemelt oli rohkeim vastajaid (14/22-st) keskharidusega (joonis 3). Põhiharidusega ja Kõrgharidusega vastajaid oli võrdselt neli inimest. Haridustaseme välja toomine oli oluline, kuna sooviti võrrelda käitumist põhiharidust omandava inimese ja kõrgharidust omandava inimese vahel, kuid selle uurimise jaoks tehtud küsitluse vaatluse tulemusena ei leitud võrreldavaid erinevusi. Haridustase 4 4
pealkirjaga "Kõik lapsed on õpetatavad" sellest, et tegelikult lähtudes Eesti seadusandlusest on kõikidel soovijatel võimalik jätkata õpinhuid pärast põhikooli lõpetamist: EV Haridusseaduse paragrahv 2 lõik 3 on kirjas, et üks hariduse eesmärkidest on luua igaühele eeldused pidevõppeks. Pragrahv 4 lõik 3 on kirjas: "Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele." Sotsiaalhoolkande seaduses (§ 26 lõigus 1 punkt 2) on kirjas, et valla- või linnavalitsus loob koostöös pädevate riigioranitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõppeks. Helena Täht analüüsib artiklis "Hooldusõppes põhihardise omandanud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses" analüüsib ta Eesti Vabariigi seadusandlust, mis tagab jurridiliselt ka neile võimaluse edaspidise hariduse omandamiseks.
gümnaasiumijärgses kutseõppes. § 6. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Samas on põhikooli lihtsustatud õppekavas (1.2) kirjas, et rõhuasetus on järgmistel
annaabi.ee 
