Perekonna juhendamist ja vajalikke lisateenuseid koordineerivad esialgu meditsiiniasutuse spetsialistid ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Lapse erivajadusi võidakse märgata ka alles lasteada minekul, koolieelsete aastate jooksul. Tähtis osa on selles lapsevanema ja lasteaia õpetaja koostööl. Tavarühmades saab varajane sekkumine alguse erivajadustega lapse märkamisest teiste laste hulgas, sobitus- ja erirühmades keskendutakse iga erivajadustega lapse arengu toetamisele. Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid õpikeskkondi, mis võimaldavad omandada ka mittestandardset haridust. Erivajadustega laste kaasamine tavaõppesse oleks justkui prioriteediks paljudele haridusasutustele. Koolieelsed lasteasutused tegutsevad selles suunas, et igal lapsel oleks juba enne kooliiga võimetele vastavat arendavat tegevust
koolide võimalus omaalgatuslikuks õppekava-arenduseks projekti Omanäoline Kool raames) ¤1997. a alates üleriigiline nõue kooliõppekava ja 2000. aastast ka kooli arengukava loomiseks. Mõlemad sisaldavad ühe aspektina vajadust sõnastada kooli visioon ja missioon (Sarv, Ene-Silvia. 2008. Eesti kool 21. sajandi algul.Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist.Tallinn. Väljaanne on valminud sihtfinantseerimisprojekti SE 0132495s 03 toetusel:29) "Uuendatud haridusseadustiku jõustumisega alates 1992.aastast on Eesti hariduspoliitikas toimunud tuntavaid positiivseid muudatusi. Tänaseks päevaks on tagatud kõigi laste haaramine haridussüsteemi. 1997.aastal jõustunud uus põhihariduse ja üldkeskhariduse riiklik õppekava sätestab esimese põhimõttena, et igal lapsel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Sellest põhimõttest lähtuvalt on haridusministri määrusega kehtestatud veel lihtsustatud ehk abiõppe õppekava ja
Essee: Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel. Õpiühiskonna haridussüsteemi ülesehitamiseks on vajalik uue haridusseadustiku väljatöötamine. Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest
esmaülesandeks integratsioon. Selle taga seisis idee, et vastavalt laste vajadustele ja võimetele tuleb neid säästvas keskkonnas teatud metoodilis-didaktilisi põhimõtteis kasutades selliselt arendada, et see lihtsustaks nende ühiskonda lülitumist või teeks selle üldse võimalikuks. Pedagoogilisel eesmärgipüstitusel lähtuti sellest, et vaimupuudega lapsed peavad õppima ümbritsevas keskkonnas iseseisvalt toimima, orienteeruma ja suhtlema. Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid õpikeskkondi, mis võimaldavad omandada ka mittestandardset haridust. Erivajadustega laste kaasamine tavaõppesse oleks justkui prioriteediks paljudele haridusasutustele. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset,
annaabi.ee 
