Erapooletu juurdepääs salvestatud teadmistele ja informatsioonile: · kindlustada igaühele erapooletu juurdepääs kõigile raamatukoguressurssidele ja -programmidele · ületada juurdepääsu tehnoloogilised ja rahalised barjäärid Privaatsus: · tagada raamatukogu kasutusandmete konfidentsiaalsus · vältida tehnoloogilist invasiooni raamatukogu kasutamisel Demokraatia: · anda oma osa demokraatliku ühiskonna väärtuste alalhoidmiseks · osaleda haridusprotsessis, aitamaks tagada haritud kodanikond, mis on demokraatia jaoks oluline · rakendada demokraatiat raamatukogu juhtimisel
vaid kasvamise jaoks ning haridus vaid hariduse jaoks. Leian, et mingil määral on ka J.Derwey´l õigus oma väites, et haridus on kasvamine nii arenedes kui ka kogemuste omandamise teel, kuid ei leia, et kasvamine oleks vaid kasvamise tarvis ega haridus vaid hariduse tarbeks. Kirjandi autor M. Volberg võtab oma kirjandi kokku sõnadega: ,,Mulle tundub, et haridus on hoopis eesmärk ja selle poole igikestev püüdlemine, püsiv ja aktiivne osalemine haridusprotsessis annab kõik need hüved, mis meil tänu haridusele on." Nõustun kirjandi autoriga selles osas, et enamus meie tänapäeva massiühiskonna hüvesid on meil tänu haridusele ning ühiskonna liikmetele, kes selle poole pidevalt aktiivselt püüdlevad seda igakülgselt täiendades. Kokkuvõte Haridus on tõepoolest tänapäeval ainuke edasiviiv jõud. Seda nii ühel kui teisel viisil. Platon näeb haridust kui vahendit eesmärkide saavutamiseks samas kui J
jäljendusena. Et Platoni olemisõpetuse järgi on nähtav maailm juba ise tõelise, ideedemaailma, jäljendus, siis: kunst on jäljenduse jäljendus, kolmandal kohal tõest. Aga inimese püüdlus on tunnetada tõde! Seega kunst ei vii mitte tõe saavutamise poole vaid sellest kaugemale. Jäljendatavaid asju kaunina kujutades ahvatleb kunst inimesi näilikku jäljendust pidama tõelisuseks. Miks siis noores eas kasutatakse haridusprotsessis siiski kunstipetust inimhingede kujundamisel? Häda sunnil, sest laste mõistus, mõistuslik hingeosa ei ole siis veel piisavalt küps, et seda loomu kohaselt harida. Veelgi enam, suurel osal õppijaist pole eeldusigi nii tõsisteks õpinguteks. Laste kriitilise meele nõrkuse tõttu tuleb aga kunstiõpetuse sisu tsenseerida; tsenseeritud kunsti kaudu kujundatakse noortes tegelikku vooruslikku käitumist ja iseloomu. Miks