Autor tõi välja ka tabeli, kus on kirjas Eesti SKP aheldatud väärtus, mis näitab väga hästi seost SKP suuruse ja hariduskulutuste taseme vahel SKP suhtes. Kui vaadata aastaid 2007 ja 2008, siis on näha, et suurem osa riike, kaasaarvatud Eesti, tõstab hariduskulutuste osakaalu SKP-st, kuid Itaalia, Ungari, Malta ja Norra hoopis langetavad seda. See tähendab, et nendes riikides jäi SKP väiksemaks hiljem või siis tõesti vähendati hariduskulutusi. 2008–2009 on aga näha, et seis normaliseerub ja liikumine on nendel riikidel teistega samas suunas. Lisas 3 on tabel, kus on välja toodud SKP baaskasvutempod, kus baasaastaks on 2005. Sellest tabelist on näha veel paremat korrelatiivsust SKP suuruse ja hariduskulutuste osakaalu vahel. Kuigi muutused on mõnel aastal veidi nihkes, siis need tulenevad sellest, et hariduskulutusi on konkreetselt kas suurendatud või vähendatud. Sellest
konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi p pakkuva hariduse kättesaadavuse ning g Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ja teadmised edukaks toimetulekuks üleilmastumise tingimustes. Selleks teeb valitsusliit aastatel 20072011 teoks järgmised eelarve eelarve-,, majandus majandus- ja õiguspoliitilised sammud: 1) tõstab hariduskulutusi igal aastal vähemalt samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga; Üld- ja kutsehariduses: 2) taotleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades; 3) kehtestab rahastamismudeli, milles pearaha suurus sõltub õppevormist ja kooliastmest. Kapitalikomponent sisaldub pearahas. Õppekulude rahastamisel kä it b valitsusliit käsitab lit liit koole k l ühtmoodi,
konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi p pakkuva hariduse kättesaadavuse ning g Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ja teadmised edukaks toimetulekuks üleilmastumise tingimustes. Selleks teeb valitsusliit aastatel 20072011 teoks järgmised eelarve eelarve-,, majandus majandus- ja õiguspoliitilised sammud: 1) tõstab hariduskulutusi igal aastal vähemalt samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga; Üld- ja kutsehariduses: 2) taotleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades; 3) kehtestab rahastamismudeli, milles pearaha suurus sõltub õppevormist ja kooliastmest. Kapitalikomponent sisaldub pearahas. Õppekulude rahastamisel käsitab valitsusliit koole ühtmoodi, sõltumata omandivormist; Jne.
annaabi.ee 
