Enamasti pääsevad valitsused eelarvepuudujäägist suure riikliku kokkuhoiu abil. Liiga suurel laenuvõtmisel on ka muid tagajärgi. Kui valitsus on palju laenu võtnud, peavad üksikisikud ja firmad näiteks paratamatult mõnevõrra kallimalt laenu võtma. (http://www.fin.ee/?id=233) Riigieelarve kokkupanek meenutab tavalise pere rahakulutuste planeerimist mitmel moel. Pereema ja pereisa, kes istuvad köögilaua taga ning planeerivad oma perekonna eelarvet, laste hariduskulusid, kulutusi toidule ja riietele, teevad sedasama, mida Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakonna töötajad ja nende kümned kolleegid teistes ministeeriumides aasta läbi. Nad võrdlevad tulusid ja kulusid ning teevad selle põhjal ettepanekud, mille alusel oleks olemasolevat või oodatavat raha nende arvates kõige mõistlikum kasutada. (http://www.fin.ee/?id=233) Nagu igal perekonnal, on ka riigil soove, mida ei saa rahapuudusel kohe täita. Sellisel juhul
Ehkki 1990. aastatel siirdus Soomes paljude avalike teenuste osutamine riigilt teistele organisatsioonidele, jäi koolitus-ja hariduspoliitika endiselt riigi erilise kaitse alla. Kõrge haridustaseme ülalpidamine ja rahva haridustaseme tõstmine kõikides koolitussektorites on olnud keskne taotlus, mille üle ei ole tingitud. Ehkki 1990. aastatel vähendati avalikke kulutusi oluliselt, ei puututud üldse hariduskulusid, need olid kogu aeg üle 6% sise-majanduse kogutoodangust ning on olnud Rootsi ja Taani kõrval Euroopa Liidu maade hulgas kõige suuremad. 8 2007 4.Finants- ja inimressurss Ostujõu pariteedist lähtuvalt kulutavad õpilase kohta kõige enam USA ja Sveits (aastas 12 000 dollarit õpilase kohta)
suurenenud enamikul tegevusaladel. Seoses mõned aastad tagasi eset leidnud globaalse majanduslangusega, on tulnud kohaneda muutustega enamik ettevõtetel. Sellest johtuvalt on tekkinud vajadus analüüsida makrokeskkonna mõjusid TKHK arengule. Kooli finantseerimine riigieelarvest toimub lähtuvalt riigis kehtestatud munitsipaalõppeasutuse koolituskoha baasmaksumusest ja erinevate erialade õpetamise koefitsiendist. 2010. Aastal seoses riigi strateegiaga vähendada hariduskulusid vähenes kutsekoolides õpilaskoha maksumus 5% (1262 ) ja jäi sellele tasemele kolmeks aastaks. Hea meel on tõdeda, et 2013. aastast on kutsekoolide õpilaskoha maksumus tõusnud 8%. Riik suurendas õpilaskoha maksumust eesmärgiga tõsta õpetajate palku ja kasvõi vähesel määral katta 2013.aastast tõusnud tarbimiskulude hinnatõusu. Kuna TKHK-l on hallata 39 839 m2 hooneid ja 40 eriala õpetamiseks vajalikke masina- ja seadmeparki, mis aasta-aastalt vajavad