Eesti kooliõpilaste keelehoiakud · Uuringu eesmärk Uurimuse eesmärk on saada ülevaade eesti koolinoorte hoiakutest eesti ja inglise keele kasutamise suhtes igapäevaelu eri valdkondades. Hüpoteesiks pean arvamust, et eesti keel on eesti noortel eeldatav suhtlemiskeel, hariduskeel kui ka tulevane töökeel. Eeldan samuti, et mitte-eestlastega suheldakse eesti keeles ja ning segaperekonnas oskavad kõik pereliikmed ka eesti keelt ning lapse haridus on eestikeelne. Kasutati valikuuringut, et teha üldistavaid otsuseid väiksema valimi põhjal. Küsimustikud saadetakse kõikidesse gümnaasiumidesse. · Üldkogum Uuring viiakse läbi kõigis gümnaasiumides üle Eesti, et saada seeläbi võimalikult objektiivne ja ülevaatlik tulemus.
eestikeelne arvuti- ja mobiili- Teadus- tarkvara:programm, hääljuhtimine Masintõlge kirjanduse mitteoskaja kättesaadavus saab aru tõlge eesti k tekstist Keele Eesti keele kui Teadus- ja arendamise teise keele hariduskeel valdkonnad eesti k Õpetamine terminoloogia suhtluskeeleks ja õpikud Keelekasutuse Maailma õiguslik kultuuripärandi reguleerimine vahendamine eesti keele kasut kirjanduse võimal Eestis tõlkekeel Arendamise valdkonnad 2 · Euroopa Liidu ametlik keel
leksikas, alamsaksa mõjud) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (2)16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; 3. Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu registritena, alamsaksa taandumine argiregistriks; eesti keele (pool)kirjaliku registri kujunemine − vaimulik tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus) 4. 18. sajand − 1860ndad (Vene võim: rootsi keel > vene keel; hariduskeel saksa keel, madalamatel astmetel ka eesti keel; alamsaksa keele taandumine; lugemisoskuse levik eestlaste seas; esimesed eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (3) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri
1 3. 16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu registritena, alamsaksa taandumine argiregistriks; eesti keele (pool)kirjaliku registri kujunemine − vaimulik tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus) 4. 18. sajand − 1860ndad (Vene võim: rootsi keel > vene keel; hariduskeel saksa keel, madalamatel astmetel ka eesti keel; alamsaksa keele taandumine; lugemisoskuse levik eestlaste seas; esimesed eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik
... – 13.saj. – suulised murded 13. saj kuni 16-17. saj. – eesti keel on madalama positsiooniga sotsiolekt 16-17. saj – 18. saj. algus – luterlus, Rootsi võim ja eesti keele kujunemine. 18. saj. – 1986ndad – Vene võim, rootsi keelelt minnakse üle vene keelele, hariduskeel saksa keel, eestlased õpivad lugema, esimesed eestlastest autorid. 1860ndad – 1870ndad – ärkamisaeg, kirjaoskuse levimine, saksa kultuuri mõju. 1880ndad – 1914/1920 – venestamine, saksastumise taandumine, teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline
annaabi.ee 
