Põhiküsimusteks on: Millistel viisidel saab üldse linnasisene transport olla ühiskondlikult mittejätkusuutlik? Millised barjäärid on inimeste vajaduste rahuldamise ja transpordi arendamise vahel? Transpordi infrastruktuurid linnades on elulise tähtsusega indiviididele tagades mobiilsuse. Ühiskondlikult jätkusuutlikud tarnspordisüsteemid on adekvaatsed, efektiivsed ja olulised leevendamaks vaesust ja tagades ligipääsu kaubanduskeskustesse, tööle, haridusasutustesse ja elementaarsetele teenustele. Iga linn on erinev, seega ei saa päris üheülbaliselt nende infrastruktuuri arendamisele läheneda. Võrdsuse ja ühiskondlikku õigluse jaotumist transpordi abil on teoretiseeritud läbi kolme filosoofilise võtmesõna: egalitarism, horisontaalne võrdsus, vertikaalne võrdsus. Egalitarism: kõik on ühiskonnas võrdsed ja kõigil peavad olema võrdsed võimalused transpordile ja sellele ligipääsemiseks. Transport on ühiskonnas võrdselt jaotatud.
tähtsamaks peavad seda ka täiskasvanuks saades lapsed. Perekond, kes on oma lapsi toetanud sotsiaalselt ja majanduslikult loob paremad võimalused sotsiaalseks toimetulekuks ja tervisekäitumiseks. Need lapsed on tervemad, elurõõmsamad, nende õpitulemused paremad ja toimetulek ühiskonnas soodsam. Kõigile lastega peredel tuleks kindlustada terviseteenuste kättesaadavus ning vajadusel sotsiaalhoolekande poolne abi. Investeerida tuleks haridusasutustesse, et kõik lapsed saaks olla tervisttoetavas keskkonnas, kus on võimalus saada nõustamis- ja tugiteenuseid ning kus õpetatakse elus toime tulema. Seega suur roll on ka hariduseasutustel, kes peaks suuna lapsi ja noorukeid. Ja alati tuleks välja selgitada, mis on neile lastele see kõige parem ning seda tuleks ka vastavalt rakendada. Inimeste psühhosotsiaalse heaolu ja tervisliku seisund on suurel määral seotud töö-, õpi- ja elukeskkonnaga. Selle koosmõjul see üldjuhul ka kujuneb
meie toote väärtust. Ja teise variandina sama segmenti püüda, võiksime proovida teha koostööd erinevate suurematele tootjatele kaupa müüvate vahendajatega, nagu näiteks Selteret, Scetelig ja muud taolised, kes siis saaksid meid soovitada, seda eriti, kui on märgata kliendil huvi sellelaadse viljeluse vastu. Nemad tunnevad tootjaid juba aastaid. Osaliselt võiks vähesel määral ning alguses katsetamiseks, hiljem ka raha eest, viia ja pakkuda erinevatesse teadus- ja haridusasutustesse oma tootenäidiseid või valmis substraate. Esmased meeldetulevad näited oleks kindlasti Luua Metsanduskool, Räpina Aianduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus (Särevere õppekoht), ka Eesti Maaülikool. Saame loota, et need, kes on kord juba ostnud, on tootega rahul ning külastavad meid jälle. Nii kujunevad välja meil püsikliendid. 24 Kokkuvõte
annaabi.ee 
