Hakati propageerima taas koduse kasvatuse olulisust ja lasteaia kui peret toetava kasvatusasutuse põhimõtteid. 1992 aastal vastu võetud Eesti Vabariigi Haridusseaduse järgi on koolieelsed lasteasutused haridusasutused, mis toetavad ja täiendavad perekondlikku kasvatust. Mõnel pool mujal maailmas näiteks Taanis, Saksamaal ja Soomes, reguleeritakse lasteasutuste tegevust sotsiaalsfääri kaudu, seega oli Eesti lasteaia määratlemine haridusasutusena väga oluline.Lasteaedades hakati rakendama lisaks üldõpetusele erinevaid alternatiivseid metoodikaid nagu näiteks: Montessori, Waldorf, Reggio Emilja. 1994 aastal jõudis Avatud Eesti Fondi kaudu Eestisse Hea Alguse programm. Tekkisid mitmed koolitusfirmad ja mittetulundusühingud, mis hakkasid tegelema perekoolitustega. Lasteaiale pandi Koolieelse lasteasutuse seadusega lastevanemate nõustamise kohustus . Täpsem suund koolieelse lasteasutuse tegevusele anti 1999
M. Veisson ,, Väärtused koolieelses eas" M. Põder, M. Sutrop, P. Valk ,,Väärtused, iseloom, kool" O. Schihalejev ,, Väärtuskasvatus õpetajakoolituses" S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse" Lasteaed ja kolm müüti november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus
Haridus kui institutsioon täidab ühiskondlikku funktsiooni indiviidi ettevalmistamisel ja ühiskondlikku ellu lülitamisel. Hariduse kui institutsiooni ülesandeks on jätkata indiviidi sotsialiseerimise protsessi. Mida keerulisem on ühiskond, seda vähem perekonnakeskne ja pikem on hariduse omandamise protsess. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas: Alustab uut etappi inimese elus Kool haridusasutusena täidab ühiskonnale vajalikke funktsioone Haridus kui kohustuslik osa iga inimese elust Peale perekonna oluline sotsialiseerimise agent 69. Millised on hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid? Avalikud funktsioonid: 1) Kultuuri edasiandmine. Kaasaegse ühiskonna suure mitmekesisuse tõttu pole kerge määratleda ühte ja õiget kultuuri. Õpikutes
(Giddens 1997) Haridus kui institutsioon täidab ühiskondlikku funktsiooni indiviidi ettevalmistamisel ja ühiskondlikku ellu lülitamisel. Hariduse kui institutsiooni ülesandeks on jätkata indiviidi sotsialiseerimise protsessi. Mida keerulisem on ühiskond, seda vähem perekonnakeskne ja pikem on hariduse omandamise protsess. Hariduse tähendus 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas: · Alustab uut etappi inimese elus · Kool haridusasutusena täidab ühiskonnale vajalikke funktsioone · Haridus kui kohustuslik osa iga inimese elust · Peale perekonna oluline sotsialiseerimise agent 89 12.1.2. Hariduse kujunemine Kool tähendab kreeka keeles "vaba aega" ehk enne industrialiseerimist said haridust need, kel oli raha ja vaba aega. Varasematel sajanditel ei nõudnud praktilised igapäevaelu valdkonnad kirjaoskust ja lugemist
annaabi.ee 
