stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=VK01&ti=KAUPADE+EKSPORT+JA+IMPORT+SITC+KAUBAJAO TISE+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/25Valiskaubandus/03Valiskaubandus _alates_2004/&lang=2 Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal. [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=HT306&ti=K%D5RGHARIDUSEST+V%C4LJALANGENUD+SOO %2C+%D5PPEASUTUSE+T%DC%DCBI+JA+HARIDUSASTME+J %C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/05Haridus/10Kergharidus/&lang=2 Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal. [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=IA02&ti=TARBIJAHINNAINDEKS,+1997+%3D+100+ (KUUD)&path=../Database/Majandus/04Hinnad/&lang=2 LISAD Lisa 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. Aastal.
suudeta kindlaks määrata, millises vormis see teenus esineb. Turunduse teooria järgi loetakse tooteks kõik, mis võib rahuldada tarbija vajaduse ja mida pakutakse turul soetamise, kasutamise, tarbimise või tähelepanu äratamise eesmärgil. Lähtudes kõrgkooli põhilisest tegevussuunast ja klassikalisest turundusteooriast võib tooteks pidada konkreetse kooli poolt pakutavat õppekava. See töötatakse kõrgkooli poolt välja teatud sotsiaalse efekti saavutamiseks (haridusastme või professionaalse taseme tõstmine). Kõrgkool ei paku turul eraldiseisvaid teenuseid loengute või seminaride näol, vaid pigem kombineeritud teenustepaketti, millel on ühtne eesmärk ja vastavad ressursid. Näiteks kõrgkool, kus ei ole IT spetsialiste ja arvutitega varustatud õpperuume, ei saa pakkuda õppekava sellise suunitlusega. Sõltuvalt oma võimalustest ja klientide vajadustest pakuvad kõrgkoolid erinevaid õppekavasid, mida on võimalik liigitada erinevate tunnuste alusel:
puiatu; kes linna paremates koolides hakkama ei saa, saadetakse äärelinna kooli kokku, koolil suur missioon kasvatada raskeid lapsi.) (Riiklik) õppekava Hilda Taba- maailmakuulus õppekavateoreetik hariduse sisu kas riiklikult või institutsiooniliselt määratlev dokument, milles avaldub vastava ajastu haridusideoloogia ja sellest tulenev eesmärgiseade. Õppekavas sätestatu on põhialuseks õppetöö korraldusele koolis. Õppekava sisaldab tavaliselt vastava haridusastme ja koolitüübi kasvatuslikke eesmärke, õpetuslikku sisu, õppeaega ning kontrolli ja hindamise viise. Traditsiooniliselt koosneb õppekava sissejuhatavast hariduse ideoloogiat selgitavast üldosast ja ainekavadest(Tyler, Lawton jt) (Riikliku) õppekava rakenduskava: Dokument, mis määratleb tegevuskava(uue õppekava ideoloogiat ja sisu selgitavate materjalide koostamine, seadusandluse vastavusse viimine, õppevara koostamine,
meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe, millises lasteaias ja milliste õpetajate juhendamisel laps oma päevi veedab. Seega võib lasteaia mõttena näha koolivalmiduse saavutamist. Oleme ju harjunud, et iga haridusastme sihiks on valmidus järgmiseks astmeks. Millisel astmel tegutsetakse aga õnnevalmiduse nimel hea, ausa, hooliva, loova ja õnneliku inimese kasvamise nimel? Igal astmel? Kahjuks mitte. Takistab teine müüt haridusasutused tegelevad tarkuse suurendamisega ja laste-noorte isiksust ei kujunda. Panus kujundamisesse on aga paratamatu, olgu see siis teadlik või juhuslik. Isiksuse kujunemisele jätavad oma jälje suhtlemismustrid, õpetaja eeskuju, õpetamise protsess,
annaabi.ee 
