4. VÕI-EI (NOR) 5. JA-EI (NAND) 6. Eksklusiivne EI (XOR) 7. Eksklusiivne VÕI-EI (XNOR) Loogikaelementide struktuur Bipolaarsetes loogilistes integraalskeemides kasutatakse: takistus-transistorloogikat – RTL diood transistorloogikat – DTL transistor-transistorloogikat – TTL ühisemitteriga loogikat – ECL integraalset inžektsioonloogikat – I2L Enamlevinud loogigaelemendi tüübiks ongi TTL Väljatransistoridel loogikaelemendid (CMOS). Neil on suur hargnemistegur, väike voolutarve, suur häirekindlus. Kõrgem toitepinge ja madalam sagedus. Tundlikud staatilise elektri suhtes. 66. Mis on triger? Triger (Flip-Flop) – mäluga loogiline seadeldis, mis on võimeline säilitama 1 bitt andmeid. Jagunemine: sünkroonsed (takteeritavad), asünkroonsed. Sünkroonsetel trigeritel toimub väljundi ümberlülitus taktiimpulsi saabudes, asünkroonsetel koheselt.
b. Suletud skeemi häirekindlus teda avada püüdvate häirete suhtes U0H=U0sisse,max-U0välja,max Uvälja 5 5 Usisse 4 4 U1välja,min 32 U1 3 2 U1 H 1 0 1 sisse,min UH U0välja,max U0sisse,max 4. Väljundis hargnemistegur ehk koormatavus n. see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n=4...50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt + P t + P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK = 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus
U0H=U0sisse,max-U0välja,max Uvälja 5 5 Usisse 4 4 U1välja,min 32 U1 3 2 U1 H 1 0 1 sisse,min UH U0välja,max U0sisse,max 4. Väljundis hargnemistegur ehk koormatavus n. see näitab mitu sama tüübilist skeemi võib üheaegselt ühendada antud lülituse väljundiga, et garanteerida nende ümber lülitumine. n=4…50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt P t P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK 1 1 2 2 3 3 T
Bipolaarsed tehnoloogiad Bipolaarne transistor koosneb kolmest pooljuhi kihist: n-tüüpi, p-tüüpi ja np-tüüpi pooljuht. Analoogne väljatransistoriga, kuid juhitakse vooluga ja mitte väljaga; sisend tarbib rohkem voolu; lisaks kollektor, emitter ja baas. Diood loogika Dioode on kahte tüüpi: n-pooljuht ja p-pooljuht. Aseskeemiks on lüliti, mille kontaktid on suletud. Ei ole nii hea lüliti kui väljatransistoril. Peamiseks probleemiks on see, et väljundi hargnemistegur on väike (teisi elemente saab külge ühendada vähe). Diood transistor loogika DTL koosneb kolmest osast: 1) kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni 2) taastaja, mis taastab õiged nivood (transistorid) 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. Dioodidel on takistus, seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), mille tõttu teda ei kasutata. Transistor transistor loogika TTL puhul on tegemist sarnaselt DTL-ga, kuid dioodide asemel kasutatakse transistore