C H O + C H O => C H O + H O 6 12 6 6 12 6 12 22 11 2 Disahhariidi hüdrolüüs C H O + H O => C H O + C H O 12 22 11 2 6 12 6 6 12 6 Polüsahhariidid a-glükoos b-glükoos Tärklis · Struktuur - a-glükoosi jäägid Amüloos - n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed) Amülopektiin - n kuni 1 milj., hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed) · Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub, soojendamisel tekib kliister · Hüdrolüüs tärklis => dekstriinid => maltoos => glükoos · Energeetiline varuaine · Kasutamine: toiduained, etanool Tselluloos · Struktuur - b-glükoosi jäägid n kuni 10 000 hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil · Hüdrofiilne, ei lahustu vees · Hüdrolüüs
2) hüdrofiiline, ei lahustu vees (aga seob) 3) hüdrolüüs tselluloos=> lühemad ahelad=> glükoos 4) struktuurne polüsahhariid (taimerakukestad) 5) levinuim polüsahhariid Maal 6) kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklis (C6H10O5)n : 1) struktuur: - glükoosi jäägid - amüloos- n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1- 4 sidemed) 20% - amülopektiin- n kuni mlj, hargnenud ahel (1- 4 sidemed, hargnemiskohtades 1- 6 sidemed) 80% 2) hüdroskoopne- vees ei lahustu, vaid pundub, soojenemisel tekib kliister 3) hüdrolüüs: tärklis=> dekstriinid=> maltoos=> glükoos 4) energeetiline varuaine 5) kasutamine: toiduained, etanool 6) glükogeen sarnaneb amülopektiiniga
tema tööd juhivad juhtsignaalid, mis ta saab ventilaatori juhtimis keskusest. Asendite A ja 1 erinevus on selles, et avarii seisuses asendis 1 ajami tööd ei ole võimalik välja lülitada juhtlüliti abil. 9 Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid Joonis 7 Ventilatsiooni süsteemil on vaja õhku jaotada, seda näiteks ventilatsioonitorustiku hargnemiskohtades, korrustevahelisteks jagamisteks. Selleks kautatakse ühefaasilisi, 0,042kW -seid ventilaatoreid. Nende ventilaatorite juhtimine toimub täielikult korrustel paiknevate inimese kontrollitavatelt paneelidelt või andurite abil mis annavad signaali vajatavast kogusest õhust ventilatsiooni jõu kilpi, kus andmed edastatakse alakeskusesse, seal kogutakse kokku kõik andmed ja saadetakse väljast õhku sisse ja välja tootvatele ventilaatoritele.
silmused on pööratud pöidla või väikese sõrme poole nimetatakse neid radiaalseteks( pöidlapoolsed) või ulnaarseteks( väikesõrme poolseteks) kurrustikeks. Keerd keskosas on ringjad, ovaalsed, eliptilised või spiraalsed kujundid(30%). Võrreldes kaarkurrustikega on silmus-, ja keerdkurrustikud tunduvalt keerukamad. Nende ehituses on tavaliselt kolm süsteemi. Keskosa moodustud papilaarkurrustikus omaette süsteemi ehk keskkurrustiku. Piirdekurrustiku hargnemiskohtades moodustud kolmnurkne kujund, mida nimetatakse deltaks. 9.12.2006 Papilaarkurrustiku detailideks on. 1. papilaarkurrustiku punkt 2. lõik 3. otsik 4. käänd 5. looge 6. hark 7. haak- on sarnane hargile kuid üks haru on lühike 8. saar 9. sild Sõrmejälgede avastamine Higist rasust ja marrasnaha surnud rakkudest moodustunud jälje aine on värvitu sellepärast on
mööda ja jääb puhkuseks tahapoole heasse jälge sõitma. Grupijuht sõidab tavaliselt 2.-4. Kohal, nii on soodsam teed valida. Grupijuhil peab aeg-ajalt olema silmside kogu grupi ja ankrumehega. Liikumiskiirus valitakse nõrgemate taseme järgi mõõdukas, et grupp püsiks koos. Nõrgemad sõidavad grupi lõpuosas heas jäljes. Viimasena sõidab ankrumees. Peatused. Lühipeatusi tehakse 30-50 min tagant tuulevaikses kohas ja võimalusel päikse käes. Kindlasti peatutakse radade hargnemiskohtades ja kogutakse grupp kokku. Sel ajal võiks tutvustada maastikku (kohanimesid, loodust, ajalugu jm.), süüa-juua, hädal käia. Suurem lõunapeatus ja söömine tehakse 2-3-tunnise sõidu järel eriti soodsas paigas. Kiiresti süüdatud lõke loob matkameeleolu ja annab soojust. Parimad looduslikud süütematerjalid on kuuskede alumised kuivad oksaraod, vaik ja kasetoht. Tähelepanu nõrgematele (nooremad, vähem suusatanud, enne matka vähe söönud)! Nõrka
annaabi.ee 
