obj). Seotud laiend on peasõna (X0) õde. Adjunkt vaba laiend: AdjP, PP, AdvP. Vaba laiend on X' õde. Peasõna ei nõua vabade laiendite kasutust. Määratleja specifier viitab kategooriale, mis on XP tütar ja X' õde. Määratlejad on tavaliselt universaalsed. Igal kategoorial on ainult üks määratleja. Lühend: Spec. Ema peasõna ehk X'. Tütar peasõnast hargnenud X ja ZP. Õde hargnevad vahetult samast fraasist. XP hargmik: Spec ja X'. X' hargmik: X ja ZP, kus X (peasõna) ja ZP (komplement) on õed. Nt, kui nimisõnafraas jaguneb NP Adj N, siis Adj ja N on õed. Jälg trace. Koht, mis jääb puus tühjaks, kuna sõna ise on sealt mujale viidud, aga temast jääb jälg maha. Nihutus Süntaksi ülesanded 1) Fraasistruktuurireeglite moodustamine 2) X'-teooria puude joonistamine Semantika kordamisküsimused · Terminid Heli akustilised lained, õhu liikumine
järgnevast loetelust (võivad olla sõnastatud teisiti või kombineeritud omavahel). Sissejuhatus üldkeeleteadusesse (2AP) Fred Karlssoni raamatu "Üldkeeleteadus" põhjal 2006/2007 sügissemester 1. Keeleuniversaalid. (5p) 2. Muutmine, tavalisemad muutekategooriad. (5p) 3. Teksti sidusus. (5p) 4. Kirjuta ühe lausega, mida tähendavad keeleteaduses järgmised mõisted (10p) foneetiline transkriptsioon IPA kõrgenev diftong foneem aglutinatsioon supletiivsus hargmik nominaalfraas (NP) valents arvuühildumine semantika 5. Millise keelkonna millisesse harusse (alarühma) kuuluvad järgmised keeled (3p) udmurdi katalaani iiri Sissejuhatus üldkeeleteadusesse Fred Karlssoni raamatu "Üldkeeleteadus" põhjal sügissemester 2012 1. Suprasegmentaalsed nähtused. (5p) 2. Sõnajärjetüpoloogia. (5p) 3. Leksikograafia. (5p) 4. Millise keelkonna millisesse harusse (alarühma) kuuluvad järgmised keeled (5p) udmurdi katalaani iiri vadja inglise 5
2 tahtnud koerasaba kergitada `end ise kiita' (kk); Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi toast välja (vs) ~ Säärase ilmaga ei aja hea peremees koeragi välja (kk). Loomulikest liigitustest Selgitame alul paari sõnaga nn. loomuliku kategooria mõistet. Veel hiljuti oldi veendunud, et liigituste ainus õige ja loogiline vorm on puukujuline hargmik: nt. sõidukid jagunevad maa-, vee- ja õhusõidukiteks, maasõidukid omakorda iseliikuriteks ja veetavateks, iseliikurid auru-, bensiini- ja elektrimootoriga sõidukiteks, bensiinimootoriga sõidukid nelja- ja kaherattalisteks, neljarattalised autodeks ja bussideks, autod sõidu- ja veoautodeks jne. Viimaste aastakümnete psühholoogias, lingvistikas ja antropoloogias tehtud leidude põhjal on aga selgunud, et inimene oma praktilises maailmaliigenduses jagab asjad kõigepealt nn
annaabi.ee 
