asend ja vaade suunatakse ette ning hüppe lõpp asend, fikseeritakse valvelseisangu võtmisega ning käte toomisega kaarega ülalt-kõrvalt alla. 5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem 2.1 Abistamine Abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid
Ratas kõrvale õpetamise järjekord: 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine.See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles.Maandutakse esmalt tõukejalale. 4. Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega 5. Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt PANE TÄHELE! * Jalad on kogu sooritamise vältel maksimaalselt hargitatud * Keharaskus kantakse vaheldumisi ühelt käelt teisele ja ratas lõpetatakse ühe käe äratõukega põrandalt. * Ratas kõrvale lõpetatakse harkseisus, käed kõrval * Teine käsi asetada maha esimesest võimalikult kaugemale! Kätelseis: Kätelseis - õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. Ettevalmistavad harjutused * Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse.
Kõik hüpped peavad olema sooritatud käte üheaegse äratõukega hüppelaualt. Maandumine hoolauale koheseks äratõukeks võib olla sooritatud hoojooksult või ettevalmistavalt elemendilt, äratõuge peab olema sooritatud kahelt jalalt. Kohtunikekogu hindab hüppeid nelja faasi põhjal: · esimene lennufaas, · äratõukefaas, · teine lennufaas, · maandumine. Hinde määramisel võtab kohtunikekogu arvesse tehnika (näiteks pöörete täpsus), täitmise (näiteks kõverdatud käed, hargitatud jalad), teise lennu-faasi kõrguse ja kauguse, maandumise ning dünaamika. Võistluste nõuded I võistlus (kvalifikatsioonivõistlus, et pääseda II, III ja IV võistlusele): üks hüpe (võimlejad, kes tahavad jõuda ala finaali, peavad sooritama kaks erineva elemendirühma hüpet. Lõpphinne arvestatakse kahe hüppe kesk¬mise hindena). II (mitmevõistlus) ja IV võistlus (võistkondlik finaal): kaks erinevat hüpet. III võistlus (alade finaalid): kaks erineva hüppekategooria hüpet.
kolmele tugipunktile: vasakule jala- paremale nii, et vasak külg jääb las- labale, paremale põlvele ja paremale kesuunaga 3545° alla. Jalad hoitakse jalalabale. Umbes 70% raskusest toe- otse ning põlvi ei tohi painutada taha. tub parema jalalaba kaudu maha, 25% raskusest toetub vasakule jalale ja 5% Jalad on hargitatud õlgade laiuselt, et paremale põlvele. Asendi kindlus ole- jalgades ei tekiks pinget. neb toetuspunktide keskkohast. Vasaku käega hoitakse kinni laesää- Laskja istub parema jala kannale ning rest, küünarnukk jääb kehast eema- lükkab vasaku jala nii palju ette, et le. Parema käega hoitakse tugevasti 119 Relvaõpe Joonis 7.23
annaabi.ee 
